alkoholi tarvitatakse teatud perioodi vältel sellises hulgas, et see kahjustab isiku tervist või tema sotsiaalset funktsioneerimist (st. tema tööülesannete, perekondlike ja sotsiaalsete kohustuste täitmist). 10 Alkoholimürgitus Alkohol pärsib närve, mis kontrollivad organismi tahtetuid talitlusi, nagu näiteks hingamine ja neelamisrefleks (neelamisrefleksi ülesanne organismis on vältida lämbumist). Oksendamine on liigse koguse alkoholi joomisel üsna tavaline, sest alkohol ärritab magu. Alkoholimürgituse tõttu teadvuse kaotanud inimese puhul on oht, et okse satub hingamisteedesse ja ta lämbub. Inimese alkoholisisaldus veres võib suureneda isegi pärast teadvuse kaotamist, sest alkoholi imendumine maost ja soolestikust vereringesse võtab rohkem aega kui joomine ise. Vale on arvata, et inimene magab end lihtsalt välja.
Neelamine DEGLUTITIO on reflektoorne akt - vajaliku konsistentsi ja mahuga (7-15ml) toidupala viiakse suuõõne tagumisest osast neelu. - põhineb refleksil, mis toimetab söögi ja joogi makku ning takistab nende sattumist hingamisteedesse. - kui refleks veab alt ja toit satub hingetorru, hakkab in köhima; harva võib bronidesse sattunud toidupala tekitada kopsupõletiku v lämbumise (kui kõri ummistab vähe mälutud toidutükike). - neelamisrefleksi reguleeriv keskus on piklikaju ja ajusillaalumises osas. Neelamisakti faasid: I faas:ainus tahtele alluv, kestab 0,7-1sek. - vajalik on teatud rõhk ja kõikide kõrvalteede - kõriõõne, neelu ninaosa, suuõõne sulgumine, vältimaks toidupala sattumist ninna, tagasi suhu või hingamisteedesse. - toit tõugatakse keelega suulaepurje taha, vasu neelukaart - sellest tekkiv surveärritus vallandab tegeliku neelamisrefleksi.
Seal, kus on rohkem närvirakkude pikki jätkeid, paistab ajukude heledam, sellepärast nimetatakse neid piirkondi valgeaineks. Viimasel ajal on aju uurimine väga palju edasi arenenud. Aju uuritakse masinatega, nagu EEG, mis mõõdab elektrilisi impulsse, ja CAT, mis loob ajust röntgenkiirte abiga kolmemõõtmelise pildi. Aju jagatakse eri piirkondadeks: Piklikaju reguleerib hingamist, südame löögisagedust, neelamisrefleksi. Väikeaju koosneb kahest poolkerast, mida ühendab ajusild. Läbi ajusilla toimub info vahetamine kahe ajupoolkera vahel. Keskaju kogub infot nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, hoiab püsivat kehatemperatuuri. Seal toimuvad veel valu tajumine ja orienteerumisrefleks. Vaheaju, talamus+hüpotalamus Talamus infovahetuskeskus ajukoorega, info liigub n-ö 'üles alla'. Hüpotalamus seotud liigi ja indiviidi säilitamisomadustega, nagu toitumine, joomine,
annaabi.ee 
