Neljas kuu Loote silmalaud on veel kinni kasvanud: silmad avanevad alles nelja kuu pärast. Selle eest on küllaldaselt välja kujunenud käed, need on kasvanud ning lootel tekib imemisrefleks. Põhilist osa lapse toitumises, tema varustamises hapnikuga ning jääkproduktide eemaldamisel täidab nüüd platsenta; hiljem aga looteveed. Loode õpib koos emaga "sööma": ta oskab juba neelata aineid, mis on lahustunud amniootilises vedelikus: neelamisliigutused on maksimaalsed vastuseks magusale, minimaalsed -- hapule ja kibedale. Loode hakkab spontaanselt liikuma. Käed puudutavad teisi kehaosi, nabanööri -- kontrollivad emaka kindlust ja tugevust. Ta hingamine on sage: hingamisliigutused toimuvad 40-70 korda minutis. Ema hormoonid (steroidsed) läbivad platsenta. Hiljem hakkab loode ise oma isiklikke hormoone välja töötama. Kuid nende osa on väikene, suurema osa hormoonidest kompenseerib vastsündinu endiselt ema omadest koos rinnapiimaga
vastupidavuseks, motoorsete häirete kõrvaldamiseks; logopeediline ravi (logopeediline teraapia) - neelamis- ja kõnefunktsiooni häirete korrigeerimine neuroonkoloogilise patoloogiaga patsientidel, pea- ja kaelapiirkonna kasvajatega; Neelamine on keerukas tegevus mis eeldab paljude lihaste koostööd. Nii nagu närvisüsteemi kahjustusel võib häiruda käte ja jalgade liikumine (tekib halvatus, kohmakus), võivad kannatada ka neelamisliigutused. Neelamishäiret nimetatakse düsfaagiaks. Kõige sagedasem düsfaagia tekke põhjus on insult (ligikaudu pooltel juhtudel), kuid neelamisprobleemid võivad tekkida ka ajutrauma, -kasvaja, neurodegeneratiivsete haiguste, dementsuse ja mitmete teiste haiguste puhul. Tüsistuste vältimiseks on soovitav alustada neelamisteraapiaga võimalikult vara. Neelamise hindamise viib läbi logopeed, selgitades välja, milline on patsiendi üldseisund,
2. Näo karakteristikud a. Partnerile otsavaatamine (silmsideme olemasolu või vältimine). b. Naeratamine või naermine. 3. Liigutused a. Kehaliigutused (peasügamine, endale vastu pead löömine, nihelemine jne). b. Käeliigutused (käega selle kinnitamine, mis öeldi välja suusõnaliselt, mittefunktsionaalsed käe või sõrmede liigutused jne). c. Jalaliigutused d. Pealiigutused (raputamine, noogutamine jne) e. Neelamisliigutused (tavaliselt koos pealiigutustega). f. Positsiooni muutmine (asendi vahetamine näiteks istudes). Inimesed annavad sageli edasi vastuolulist informatsiooni, kus nende poolt sõnadega edasiantu ei ole vastavuses mitteverbaalsete näitajatega nende tegelikust emotsionaalsest seisundist. Reeglina on sõnaline kommunikatsioon paremini kontrollitav kui mitteverbaalne ja seda kolmel põhjusel (De Paulo and Kirkendol, 1989): 1
annaabi.ee 
