populaarsemaks. Kui dzäss 1920. aastatel Euroopasse hakkas levima, siis Euroopa muusikud ütlesid dzässi koht ainult head. Nad nimetasid dzässi Ameerika muusikaklassiks. Denveris sündinud Paul Samuel Whiteman üritas dzässi paremaks muuta. Ta arvas, et dzäss oleks täiuslikum, kui dzässimängijatele kirjutada mõned noodid ette ja vähendada improviseeringut. Nii muutis ta dzässi inimestele meeldivamaks. Ta üritas rahvale näidata, et dzäss ei ole pelgalt sensuaalne neegrimuusika, vaid on kogunisti Euroopa muusikaklassi tasemel. Mõne aja pärast ilmus rahva ette New Orleansist pärit Louis Armstrong. Louis avaldas dzässi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Selle korra töttu sai ta hakata üksinda dzässi esitama. Louisel oli omapärane hääl, mis oli hästi äratuntav. Üha rohkem hakkas dzässi kuulama ka haritud seltskond. Seda seetõttu, et paljud muusikud
4) 1619.a esimesed neegerorjad Virginas 5) 1636.a I ülikooli asutamine (Harvard) 6) 1618.a esimene indiaanisõda> indiaanlaste tõrjumine läände · Asunike tegevusalad: 1) Põhja osariikidesse rajati farmid (mais,nisu, kartul, tomat jne) 2) Lõunas istandused (puuvill, tubakas, riis) 3) Laevaehitus · Sõjandus>Inglismaa ja indiaanlastega · Ameerika vaimulaadi kujundavad tegurid: 1) Inglisekeelne kultuur 2) Neegrimuusika 3) Indiaanimütoloogia · 18.saj kujuneb Rahvuslik eliit 1) Benjamin Franklin-suur leidur>esitas kolooniate liidu projekti 2) T. Jefferson orjuste vastane; õhutas kolooniad sõjale 3) G. Washington kolooniate sõjaväeülemjuhataja Sõda Iseseisvussõda Kodusõda Millal? 1776 1783 1861 1865 Kes
Pinzon suri paari päeva pärast. Hiljem avastas aga Amerigo Vespucci, et India ei olnud India vaid hoopis täiesti uus manner ja seda nimetati Ameerikaks. Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikide tekkimine. Umbes 60% Ameerika valgeist asukatest oli pärit Inglismaalt ja seega olid nad inglased. Teistest maadest saabunud läksid ka varsti üle inglise keelele. 18. sajandil algas aga uute ameerika rahvuste kujunemine. Aluseks oli inglise keel ja kultuur, muusikat mõjutas neegrimuusika, indiaanlastelt võeti üle palju laen sõnu ning mõjutused nende mütoloogiast. Kujunes ameerikalik vaimulaad, mille iseloomulikuks jooneks oli aktiivsus ja ettevõtlikus. Rahvusteadvuse kujunemist soodustasid edusammud hariduse vallas. 17. sajandil rajati esimesed kõrgkoolid ja kolledzid, neist esimesena Harvard. Harvard loodi 1636.aastal. Iseseisvuse väljakuulutamine: Kolonistid Ameerikas hakkasid üha jõukamaks saama ja see tekitas 18. sajandil Inglismaa
jazz), kaasaegne, improvisat- sioonil põhinev muusikaliik, mis ühendab endas iseloomulikke sünkopeeritud rütmidele tuginevat aafrika (neegri-) rütmikat, euroopa-aafrika meloodikat ja euroopalikku harmooniat. /.../ D. tekkis sajandivahetusel New Orleansis ning arenes peamiselt USA-s”; Võõrsõnade leksikon (2006: 222): “džäss – nüüdismuusika liik, mida iseloomustab meloodia variat- sioonilisus ja rohke improvisatsiooni kasutamine; kujunes USA-s XX saj algul neegrimuusika pinnal”. Nagu järgnevgi tõendab, ei saa ühtki toodud definitsiooni nendes sisalduvate ebatäpsuste (lähemalt ptk 2.2. ja 2.3.) pärast päris tõsiselt võtta. Tegelikult on paari lausesse peaaegu võimatu koondada kogu seda tohutut erinevate stiilide mitmekesisust laial skaalal rägtaimist 11 kuni avangardismini. Tundub, et definitsiooni sõnastamine ongi kujunenud rohkem “kõrval- seisjate” – muusikakriitikute, produtsentide ja ajakirjanike kui tegevmuusikute probleemiks.
annaabi.ee 
