kui nende elustiili lahutamatut osa. 32. Palju vaidlusi tekitas USA-s see, millised peavad olema Põhja-Ameerika sisemaal tekkinud uued osariigid: kas orjanduslikud või tuleb neid orjus juba kohe keelustada. 33. 1819. aastal võeti vastu nn Missouri kompromiss, mille töötas välja USA Kongressi liige Henry Clay. Nimelt Põhja-Ameerika sisealal asuv Missouri soovis saada osariigi seisust. Kuna aga seal oli u 10 000 neegerorja, olid põhjaosariigid sellele vastu. Missourile osariigi staatuse andmine oleks Kongressis kallutanud jõudude vahekorra orjanduslike osariikide kasuks. 34. Kompromiss oli selles, et Henry Clay ettepanekul sai Missorist osariik, kuid samas tekitati USA põhjaosas veel üks osariik Maine'i osariik. Undeground Railroads tõlkes ,,põrandaalused raudteed". Nii nimetati 19. sajandi Ameerika Ühendriikides
hävitati. Kuna indiaanlased ei suutnud sageli taluda rasket orjatööd ning surid massiliselt Euroopast pärinevatesse haigustesse, hakati odavaks tööjõuks sisse tooma Aafrikast neegerorje. Orje hangiti peamiselt Aafrika suguharupealikelt ja kuningatelt, kes vahetasid sõjavange euroopalike kaupade, alkoholi ja tulirelvade vastu. Arvatavasti veeti kuni 19.saj keskpaigani kestnud orjakaubanduse käigus Aafrikast Ameerikasse 15 – 20 miljonit neegerorja. 2.4. Maadeavastuste mõju Euroopale: Maadeavastuste tulemusena avardus eurooplaste maailmapilt. Seni ainult Euroopa ja Vahemere põhja- ja idaranniku alade tundmisega piirdunud teadmised suurenesid varauusaja lõpuks ⅘ maakera pindalast. Euroopa kaubanduse raskuspunkt kandus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile. Uuteks kaubanduskeskusteks kujunesid ookeanile rohkem avatud
Maailm jaotatakse huvisfäärideks. 1494 jaotatakse maailm Tordesillas'e lepingu järgi 46 pikkuskraadist alates kaheks. Lääne pool pidi minema Hispaania huvisfääri ja ida Portugalile (eelkõige Ladina-Ameerika). 1529 jaotati maailm Zaragoza lepingu järgi taas Hispaania ja Portugali vahel 145 pikkuskraadist alates kaheks. Ida pool pidi minema Hispaaniale ja lääne Portugalile 4. orjanduse ja rahvusvahelise kaubanduse algus Aafrikast viidi Ameerikasse 300a jooksul ligi 12 miljonit neegerorja. Orjalaevad randusid Kariibidele. Seal toimus orjaturg. Orjakauplejad olid ise ka neegrid. Ameerikast viidi Euroopasse tubakat, suhkrut, puuvilla ja kakaod. Euroopast Aafrikasse viidi rämps- ehk odavkaupa (klaashelmed, kirev sitsiriie). Maadeavastused olid avastatutele kasulikumad, sest: 1. uued tehnoloogiad ja uus kultuur 2. silmaringi laienemine 3. kohalike valitsejate võim suurenes, sest nad tegid koostööd maadeavastajatega
annaabi.ee 
