Joon. 2 Kui detailide ühendamiseks kasutatakse mitut neeti, tuleb algul tornida vaid ühe needi ava. Pärast esimese needi kinnitamist tornitakse ülejäänud neediavad. Vastasel korral võivad detailid nihkuda ja neediavad ei lange enam kokku. Neetimise tööriistadeks on vasar, survetorn, needipea tugi ja needipea vorm. Viimased on ehituselt sarnased, kuid needipea tuge peab saama kinnitada kruustangide vahele (joo Joon. 3 Enne neetima asumist määratakse kindlaks needivarva nõutav pikkus ja lõigatakse see parajaks. Üldreeglina peab needivarb detailidest läbi ulatuma iseenda läbimõõdu võrra (joon. 4). Joon. 4 Detailidest läbi pandud neet seatakse peaga algpea toele, liidetavad plekid aga lüüakse survetorniga tihedasti teineteise vastu (joon. 5). Joon. 5 Siis hakatakse needivarva otsa ettevaatlikult järk - järgult laiemaks venitama, kuni selle servad painduvad vastu plekki. Lõpuks võetakse needipea vorm ja lüüakse sellega needi
väldib detailide omavahelist nihkumist. Samuti oletatakse, et väliskoormus jaotub neetide vahel ühtlaselt. Öeldut silmas pidades võib ühelõikelise neetõmbluse tugevustingimuse avaldada järgmiselt: · Needi lõiketugevus, pealtvaade neet alumine plaat Ülemine plaat · Lehtede lõiketugevus. · Lehtede tõmbetugevus ohtlikus lõikes. Kaugus needirea telgjoonest juni lehe lõikeservani võetakse puuritud avade korral e= 1,5d, löödud (pressitud) avade korral aga e= 2d. Needivarva läbimõõt võetakse d=2, neetide samm tugevõmbluses t> 3d. Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga , milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto. .Lukksepa tööd, puurimine: Puurimine on nii materjali läbivate kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Ülepuurimisega töödeldakse ka juba varem saadud avasid (valandites,
a.) needi lõiketugevus: l = P / (z*(/4)*d02 *i) [l] , kus: d0 neediava läbimõõt; i neetide arv õmbluses; [l] needi lubatav lõikepinge; z needi lõikepindade arv õmbluses. b.) lehtede lõiketugevus lõikes: l, = P / (2*min(e (d0/2))*i) [l,], kus [l,] lehtede lubatav lõikepinge; e kaugus needi teljest lehe servani; min - kõige õhema ühendatavalehe paksus. c.) lehtede tõmbetugevus ohtlikus lõikes: t = P / (min(t d0))*i) [t]. d.) ava seinte ja needivarva muljumistugevus: m = P / (min*d0*i) [m]. Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga , milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto: = Fnetto/Fbrutto = ((t d0)*)/t* = (t d0)/t. 7. Tihvtliidete arvutus: Tugevusele arvutatakse ainult koormust ülekandvad tihvtid. Tihvtide jaoks puuritakse avad ühendatavatesse detailidesse koorraga; koostamisel nad hõõristatakse. Niisuguste
annaabi.ee 
