,,Te ei mõista" (Klassiruum, keset lava on pink, pingil istub umbes kaheteist aastane nukra olemisega tumedasse riietatud ja needistatud poiss Marten ja sorib koolikotis.) Klassi sisenevad 2 üleslöödud vanemat ülbe olekuga tüdrukut Laura ja Liis, istuvad poisi kõrvale ja hakkavad Martenit norima... Liis(poisile): Suitsu on sul vä? (poiss ei vasta.) Laura: Kuuled vä, kas emopoisid siis ei suitsetagi? (irooniliselt.) Marten: Jätke mind rahule, ma ei ole emo... (närviliselt.) Liis: Ah, et ei ole, kas mõnel mitteemol on nägu metalli täis ja randmed lõigutud?
mis tegelikult paljudes õppeasutustes toimub. Ajalehtedes ilmusid filmist ajendatud artilklid koolivägivallast ning sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Olgugi et tegelikult oli see ka enne kogu aeg meie keskel olnud, tõstis Ilmar Raag päevakorda teema, mis on ühiskonnale suureks probleemiks. Seega see film muutis meie arvamust paljude noorte probleemidest. Tihti saab seostada muusikamaitset inimeste elustiiliga. Kui vastu tuleb noormees, kes on riietatud üleni musta, needistatud, pealael juuksed püsti, käib pubides õlut joomas, siis arvame ta olevat pahade elukommetega ning tihtipeale keelavad vanemad lastel taoliste inimestega suhtlemise. Kui aga kohtame tüdrukut kõrgetel kontsadel, blondeeritud juuste ja lühikese roosa seelikuga ning ta käib klubis tantsimas, ei ole raske aimata, millised on tema muusikaeelistused. Mõlemad on eeskuju võtnud oma iidolitest ja nende muusikast, sageli puudub aga neil tolerantsus üksteise suhtes
Üldiselt ma muidu pikki kirjeldusi üldse ei kannata, sest minu jaoks on need igavad ja tüütud, kuid selles raamatus oli millegipärast teistmoodi. Minu tähelepanu köitis kõige enam peategelane Lisbeth Salander. Lisbethi eripära kirjeldamisest jääb sõnadest puudu. Juba ta välimus oli väga eriline. Lisbeth Salander nägi välja nagu anorektiline alaealine, tal olid sentimeetri pikkused juuksed, selja peal asus suur lohetätoveering, nägu oli needistatud ja ta kandis nahktagisid. Tema minevik oli väga hämar - teda peetakse tihtipeale alaarenenuks, kuigi ta lahendab meelelahutuseks keerulisi matemaatikaülesandeid ja on treeninud ennast igas mõttes ellujääjaks. Tema tegutsemine saab kohati lausa muinasjutulise mõõtme. Kiidusõnad autorile, kes on välja mõelnud tõsiselt huvitava ja laheda tegelaskuju, kelle kohta peale esmamulje saamist tahaks kohe rohkem teada saada. Samuti oli väga huvitav jälgida
kokteiliüritusele teksades ja triiksärgis, näiteks, kuna tema riietus ei mõjuta tema suhtlusoskust ega töövõimet. Naise puhul siis kleidi või kostüümi asemel mõni tavalisem komplekt. Kui tahta, miks ka mitte, kuid lasta end piirata tavaks saanud asjadest on natuke allaheitlik ja alamale omane. Juhid teevad reegleid. Ma olen üsna pikka aega soovinud sel teemal kirjutada ja nüüd lasen, kuna võin end nõnda väljendada, täie rauaga. Kas tätoveeritud ja needistatud inimeste hindamise ja avaliku vaatlemise taga on harjumatus või kas tõesti mõjutab naha alla süstitud värv ning mulgustatud nahk inimese suutlikkust teha kontoritööd või tõsta kaste? Ausalt öeldes kõlab see naeruväärselt, kuid kui mitu korda on olnud näha täis tätoveeritud ärihaid või seltskonnanaist, kel on nähtavates kohtades suured tätoveeringud või venitatud kõrvaaugud? Üheks asjaoluks on harjumus. Enamus ei tee nii. Miks nad ei tee? Selle
Stieg Larssoni sõnul püüdis ta kujutada ette, milline võiks olla täiskasvanud Pipi Pikksukk. Pipilgi oli omamoodi arusaam ühiskonna toimimisest ja väga arenenud õiglustunne. Lisbethi eripära kirjeldamisest jääb sõnadest puudu. Juba ta välimus oli väga eriline. Lisbeth Salander nägi välja nagu anorektiline alaealine, tal olid cm pikkused juuksed, selja peal asus suur lohetätoveering (sealt raamatu nimigi), nägu oli needistatud ja ta kandis nahktagisid ja muid selliseid rõivaid. Tema minevik on väga hämar, teda peetakse tihtipeale alaarenenuks, kuigi tegelikult on tegu maailmatasemel häkkeriga, kes lahendab meelelahutuseks keerulisi matemaatikaülesandeid ja on treeninud ennast igas mõttes ellujääjaks. Tema tegutsemine saab kohati lausa muinasjutulise mõõtme. Henrik Vanger Henrik Vanger oli Vangeri suguvõsa üks normaalsemaid ja vanimaid liikmeid. Tema tahtiski teada saada, mis Harrietiga juhtunud oli