on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan;päikesesüstm kujunemine-Päikesesüsteemi hüpoteese on kaks põhilist klassi: 1) Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest, 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast). Nebulaar teooria a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid.
Erinev on ka pöörlemistelgede asend ruumis: Maa pöörlemistelg on Päikese orbitaaltasapinna suhtes kallutatud 23° (andes meile suve ja talve), Uraan "lamab pikali", Veenus pöörleb aeglaselt tavalisele vastupidises suunas. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid Päikesesüsteemi hüpoteese on kaks põhilist klassi: 1) Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest, 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast). Tinglikult on ka kolmas rühm, mis kombineerib nende kahe rühma hüpoteeside tugevamate külgedega Esimese rühma hüpoteesid (tuntud ka kui katastroofihüpoteesid) eeldasid, et olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet, tekkinud plahvatuse ainest tekkisid planeedid (Georges Buffon´i poolt 1776 a). Selle idee surus kõrvale nebulaarhüpoteesi võidukäik (Kant 1775, Laplace´I 1830).Hiljem, kui
Päikese lähedale sattudes tekib tuuma gaaside aurustumisel komeedi pmber pea e. koma (tuuma ümbritsev gaasipilv; Ø kuni 107 km) ja saba (Ø mitusada miljonit km). Saba sisaldab ioniseeritud süsinikoksiidi ja on väga hõre. Komeedi saba on päikesetuule (laetud elementaarosakeste voog) tõttu suunatud Päikesest eemale. 11. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa vanus? Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast). Nebulaar e. udukogu (ladina k. nebula pilv, udukogu) teooria teoreetilised alused rajas Kant 1775 a. ning terviklik teooria tekkis Laplace´ilt 1830 a. Selle järgi aeglaselt pöörlev kosmiline udukogu hakkas gravitatsiooniliselt vajuma kokku, millises järjest kiireneva pöörlemise käigus lamenes ja tihenes: kuumenedes tsentris Päikeseks ning kettas planeetideks. Laplace'i täiendus: planeedid tekkisid kuumast
annaabi.ee 
