kujunenud salumetsades kasvavad eakad tammed, metsõunapuud ja käpalised. Nedrema looduskaitseala. Kaitseala paikneb kahe raba vahel. Maapind on niiske ja mitmekesise reljeefiga. Sealsed looduslikus seisundis sookooslused on kõrge kaitseväärtusega. Nedrema puisniit on Euroopa suurim hooldatav puisniit. Puurinde struktuur on hästi säilinud. Mükoloogid hindavad kaitseala liigirikast seenestikku, seal leidub arvukalt haruldasi ja vähelevinud seeneliike. Nedremal kasvab 236 liiki soontaimi, kaitsealuseid taimi 17 liiki, neist 15 käpalist. Nedrema puisniidul on loendatud 54 liiki soontaimi ühel ruutmeetril. Mihkli looduskaitseala Looduskaitseala moodustati tammiku ja selle liigilise mitmekesisuse kaitseks. Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid looduslikke tammepuistuid, kus ligikaudu pooled puudest on sirgetüvelised. Suurima tamme ümbermõõt küünib 3,83 m ja kõrgus 23 m. Puistu vanus ulatub ligikaudu 250 aastani
Joonis 4. Eesti geoloogiline aluspõhi 5. Taimestik Lääne-Eesti tasandike taimkatet iseloomustab niitude ja puisniitude, soode, luhtade ja roostike rohkus. 20. sajandi esimesel poolel olid eelkõige puisniidud Lääne-Eesti maastike iseloomulikuks jooneks. Kunagi väga iseloomulikke kuivi liigirikkaid tammepuisniite on praeguseks vähe säilinud. Neid leidub peamiselt kaitsealadel Laelatus, Nedremal, Matsalu looduskaitsealal. Niiskeid arupuisniite leidub peamiselt Kasari jõgikonnas luhaniitudega külgnevatel aladel (Kaur, 2008) Lääne-Eesti puisniidud on üks maailma liigirikkamatest taimekooslustest. Eesti liigirikkuse rekord on registreeritud Laelatu puisniidul 76 taime ruutmeetri kohta. Oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus,
suurem pindala, ehk siis umbes 100 000 hektarit. Vaid praktilist, tulutoovat külge silmas pidades peame pärandkooslusi säilitama küll ainult seetõttu, et neid väärtustab Euroopa Liit. Loodusdirektiivi elupaikadest saab pärandkooslusteks pidada 13, neist näiteks puisniidud ja loopealsed on määratletud esmatähtsate elupaikadena. Loopealseid leidub peale Eesti vaid Rootsi saartel ning üks Euroopa Liidu suurimaid niidetavaid puisniite asub Pärnumaal Nedremal, kus mullu tehti heina ligi sajal hektaril. Andmebaasid on koostatud eri metoodikate alusel ja eri aegadel, vanimad kirjed pärinevad 1990. aastate keskelt. Seetõttu ei saa praeguse seisuga öelda, kui palju säilinud niidukooslusi on suure või keskmise väärtusega ning kui palju pärandit on oma väärtuse kaotanud. Olenevalt niidutüübist on siiski 6070% rohumaadest püsinud hästi või rahuldavalt. Seega
annaabi.ee 
