aastal rajati taevas Jumala kuningriik. Sellele osutab prohvetiennustus, mis on kirjas Taanieli raamatu neljandas peatükis. Prohvetiennustuse ülevaade. Jumal andis Babüloonia kuningale Nebukadnetsarile prohvetliku unenäo hiiglaslikust puust. See puu raiuti maha ja tema kännul ei lastud seitsme aja jooksul uuesti kasvama hakata. Seitsme aja lõppedes hakkas puu jälle kasvama. (Taaniel 3:31; 4:7--13.) Prohvetiennustuse esmane täitumine. Hiiglaslik puu kujutas kuningas Nebukadnetsarit (Taaniel 4:17--19). Piltlikult öeldes ta justkui raiuti maha, kui ta oma mõistuse ja kuningriigi seitsmeks aastaks ajutiselt kaotas (Taaniel 4:22). Kui Jumal ta mõistuse taastas, sai Nebukadnetsar tagasi troonile ning ta tunnustas, et Jumal on kõige kõrgem valitseja (Taaniel 4:31--33). Tõendid, et sel prohvetiennustusel on veel teinegi täitumine.Prohvetiennustus oli antud ,,selleks, et elavad
omavahel ristuvad ja mitmes suunas kulgevad. Neist kraavidest paistavad poolpurunenud telliskivimüüride jüünused see on kõik, mis Babüloonia kuninga lossist ja rippuvatest aedadest on järele jäänud. Kuid legendid imeaedadest on edasi elanud ka pärast nende hävimist, muutes nad Semiramise rippuvateks aedadeks ning andes nende loomise au Assüüria kuningannale, kes valitses hulk aega enne Nebukadnetsarit. Sõltumata sellest, kellele langeb selle imepärase ehitise loomise kuulsus, annavad rippuvad aiad tunnistust Babüloonia ehitusmeistrite tähelepanuväärsest saavustest saavutustest. Pidi omama hiigelateadmisi ja kogemusi,et teha arvutusi võlvide ja sammaste jaoks, mis pidid taluma terrassidel asuva pinnase ja puude määratut raskust. Babüloonia põuase pinnase niisutamisel talletatud pikaajalised kogemused aga võimaldasid
Juuditi lugu! Niisuguse üldnimetusega kirjad arvati olevat kahtlase algupära ja sisuga ning neid hoiti laia üldsuse eest eemal. Katolik kirik nimetab apokrüüfe, mille sisu ei ühti täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peeta pühadeks raamatuteks.Juuditi raamatus on kirjas, et Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II tahtis Süüriat, Palestiinat, Araabiat oma võimule alistada. Algul lootis ta seda teha oma karmi sõna ja käskude abil. Ent paljud rahvad ei kartnud Nebukadnetsarit. Juudit viiakse väepealik Olovernese telki. Ent siis teatab Juudit ootamatult, et juudi rahvas kavatseb pattu teha ja oma Jumalat vihastada. Peagi on ta veendunud, et juudi rahva alistamisega ei pea ta vaeva nägema, sest juutide endi patt saab nende hävitajaks. Olovernes usub Juuditit, et varsti on juudid kui lambad, kel ei ole karjast. Olovernes joob liiga palju, nii et vajub peagi raskesse unne. Juudit raiub tal pea tema enda mõõgaga. Juudit kiirustab tagasi Betuuliasse. Olovernese
=Olovernes on pahane, talle antakse nõu juudid rahule jätta, sest Jumal kaitseb neid =Piiramine, Petuulias pole enam vett, selle nimel tapetakse =Rahvas tahab alla anda, oodatakse Jumala abi =Juudit on ilus lesk, rikas, jumalakartlik, tark =Ütleb, et Jumalale ei seata tingimusi =Juudit läheb Olovernese laagrisse, ütleb, et näitab salateed linna, kohtub Olovernesega =Ütleb, et tunnustab Nebukadnetsarit =Juudit joodab O. täis, see saadab ihukaitsjad ära ja jääb magama =Juudit tapab O ja viib ta pea Petuuliasse, pannakse linnamüürile teiba otsa =Juuditi sõnul tuleb rünnata, Petuulia võidab, vaenlane tagane =Juudit elab veel kaua, maetakse tema mehe kõrvale Pilet 16 Moliere'i elu ja looming; Ülevaade Moosese I raamatust 1. Moliere'i elu ja looming 1622-1673 Moliere ei olnud tema kodanikunimi =J. B. Poquelin oli
Toimusid suured ärifirmad, pangad, kaubamajad. Kuningas ise ei segand ennast linnade asjadesse, linnades oli autonoomia. Pealinn oli Babylon, kus kuninga enda initsiatiivil, seda edendati. Seal oli kaks suurt templikompleksi, Suur marduki tempel ehk sikuraat, siis teine 7 astmeline tempel. Ištari värav põhapoolt viis linna, sisse minnes kohe paremat kätt oli kuninga loss, seal oli need rippuvad aiad. Pärast Nebukadnetsarit tuli Nabonaid, läks vastuollu Marduki preestriga, edendas kuujumala Sidni kultust ebamääraselt.Need konfliktid nõrgestasid babülooniat sisemiselt ja aitasid kaasa tema langusele. Sel ajal tõusis esile Pärsia riik ja kuningas Kyros, ilma suurema vastupanuta vallutas Babyloni linna ja liitis selle Pärsia riigiga. Näitas end jumalate ja Marduki eeskostjana.Jumalate kaitsja. Juudite jumala lepitamine ka , lasi neil oma kodumaale tagasi minna ja andis neile autonoomia ja lasi neil
annaabi.ee 
