DöV 1957, lk 633 jj. 4G. Zimmer. Funktion – Kompetenz – Legitimation – Gewaltenteilung in der Ordnung des Grundgesetzes – Staatsfunktionen als gegliderte Wirk- und Verantwortungsbereiche-, Zu einer verfassungmäßigen Funktions- und Interpretationslehre. Berlin, 1979, lk 350. 5 Samas, lk 285. 6 Samas, lk 205. 7 W. Zoller. Über die Bedeutung des Artikel 80 GG. Frankfurt am Mein, 1971, lk 43. 8Vt nt Starfproze_ordnung, Gerichtsverfassungsgesetz, Nebengesetze und ergänzende Bestimmungen/ fortgeführt von L. Meyer-Go_ner. Erl. Von T. Kleinknecht und K. Meyer.- 43., neubearb. Aufl. des von O. Schwarz begr. Werkes. München: Beck, 1997, eelmärkus GVG §-le 141, äärenr 7. 9 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi erinevate käsitluste (nt prokuratuur kui: „sui generis organisatsioon“; „eksekutiiv- ja judikatiivvõimu
Funktsionaal- organisatoorne analüüs. – Juridica 2000/2, lk 74–82. 15 Ka eesti erialakirjanduses on prokuratuuri iseloomustatud sui generis organisatsioonina. Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tänases ja tulevases kriminaalmenetluses. – Juridica 1999/2, lk 64; N. Aas. Prokuratuuri organisatsioon ja juhtimine. – Juridica 1999/2, lk 57. 16 Vt nt Strafprozeβordnung, Gerichtsverfassungsgesetz, Nebengesetze und ergänzende Bestimmungen. Fortgeführt von L. Meyer-Goβner. Erl. Von T. Kleinknecht und K. Meyer. 43., neubearb. Aufl. des von O. Schwarz begr. Werkes. München: Beck 1997, eelmärkus §-le 141, vnr 7. 17 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi eri käsitluste (nt prokuratuur kui sui generis organisatsioon; eksekutiiv- ja kohtuvõimu lubatud segunemine kriminaalmenetluses; funktsionaalselt kõigisse kolme võimuharusse kuuluv institutsioon jms) kohta täpsemalt vt nt C
puutuvate kaalutluste kõrval ka pistiseandja huvisid. Ametnik peab sel juhul olema kinnitanud (näiteks pistist vastu võttes või muul viisil) või kasvõi vaikides mõista andnud, et ta seda teeb. Altkäemaksu sisu on Saksa kriminaalõiguses ekvivalentsus- ehk võrdväärsussuhe (mitte alati aga eelnev kokkulepe) andja ja võtja vahel. See suhe tähendab sellist seost andja ja 45 Strafgesetzbuch und Nebengesetze. Erl von E. Dreher und H. Tröndle. München, 1993, § 331, Rdn 17. 46 Strafgesetzbuch. Leipziger Kommentar. Berlin, 1977, § 331, Rdn 35. 47 Maurach/Schröder/Maiwald, S 267. 48 J. Wessels, S. 239. 31 võtja vahel, kus andja saab või on saanud vastuteenusena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo; tähendab sidet teene ja vastuteene vahel. Altkäemaksuga on tegemist