Mehed olid umbes 1,8 m Kasutasid elamiseks koopaid. pikad ja naised 1,55 m. Püstist inimest iseloomustab: Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850 1100 cm3 Lühemad käed Pikem keha Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Elasid 200 000 30 000 aastat tagasi. Neandertaallast iseloomustab: Aju suurenemine 1200-1700cm3 Kasutasid tuld ja tööriistu Kohanesid külmaga Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline (umbes 152cm). Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga. Elasid koobastes Matsid oma surnuid Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens 1967. a. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused.
Mehed olid umbes 1,8 meetrit pikad ja naised 1,55 meetrit. Püstist inimest iseloomustab: · Jahipidamine · Tööriistade ja tule kasutamine · Suurem aju ( 850-1100 cm) · Lühemad käed · Pikem keha · Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega · Lühem nägu, suurem lõualuu ja teravam nina Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis Elasid 200 000-30 000 aastat tagasi. Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Neandertaallast iseloomustab: · Aju suurenemine ( 1200-1700 cm) · Kasutasid tuld ja tööriistu · Kohanesid külmaga · Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline (umbes 152 cm) · Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga. · Elasid koobastes · Matsid oma surnuid · Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi. Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens 1967. aastal leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused
85 000 a tagasi --» Kromanjooni inimene Euroopas 40 000 a tagasi. Heidelbergi inimese jäänuseid on leitud mitmelt poolt Euroopast: Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Prantsusmaalt. Neandertaallastest on aga väga palju jälgi leitud: Homo Sapiensi ränne: Homo Sapiens alustab Euroopa vallutamist 35 000 a tagasi ning saavutab selle 5000 aastaga. Toba vulkaanipurskel jäi hinnanguliselt ellu vaid 1000- 10 000 Neandertaallast – oleks peaaegu viinud inimese, kui liigi hävinguni. Plahvatus tõi endaga kaasa jääaja, keskmine temp langes 5 kraadi. Maailma rahvaarvu muutumine: Maailma suurima rahvaarvuga riigid. 8. Rikkad ja vaesed riigid. Riikide klassifitseerimise alused ja klassifikatsioonid SKT on levinuim riigi majanduse suuruse mõõtmiseks kasutatav näitaja. Arvestatuna 1 elaniku kohta on see aluseks erinevate riikide arengutaseme võrdlustele
linnumunadest. Püstine inimene ehk Homo erectus 1891. aastal leiti osaline skelett Indoneesiast. Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Püstist inimest iseloomustab: Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850-1100 cm3 Lühemad käed Pikem keha Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Neandertaallast iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Kasutasid tuld ja tööriistu Kohanesid külmaga Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga Elasid koobastes Matsid oma surnuid Pärisinimene ehk tark inimene ehk Homo sapiens 1967. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne- Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Tark inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3
inimlased (Moninidae). Tänapäeval elavate inimlaste alla kuuluvad: orangutang, gorilla, simpans, inimene. Arvatav lahknemine inimahvide sugupuu ja gibbonlaste vahel toimus umbes 24 miljonit aastat tagasi. Gibonid elavad Aasia vihmametsades, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, putukatest, selgroogsetest ja linnumunadest. 49) Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest. Millistel põhjustel võisid neandertaallased välja surra? Neandertaallast iseloomustab: aju suurenemine, kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline, käsivars ja jalg lühike võrreldes õlavarreluu ja reieluuga, elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi. Tarka inimest iseloomustab: aju suurenemine, luude ja hammaste hõrenemine, kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste
annaabi.ee 
