Sinu Nimi Klass ÕPETAJA Linn Aasta Sisukord. Sissejuhatus...........................................................................3 Australopiteekused ,Osav inimene.........................................4 Püstine ja neandertaali inimene.............................................5 Päris inimene.........................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................7 Sissejuhatus. Inimene on arenenud välja ahvist. Inimese arenguetappe on kokku 5: *Australopiteekused *Osav inimene e. Homo habilis *Püstine inimene e. Homo erectus *Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis * Pärisinimene e. Homo sapiens
jaan 1988; geneetikute teooria kaasaegse inimese kujunemise loost; Arvati, et kaasaegsel inimesel oli ühine ema, kes elas Aafrikas 2000a tagasi. 38: Svante Pääbo Eesti soost kuulsaim teadlane-ema eestlane, isa rootslane; tegeleb geneetikaga; 1985-DNA kätte saamine Egiptuse muumiast, mis oli 2000+ aastat vana. Hakkas tegelema neand luudega, mida hakati võrdlema. 2007 kuulutati ta maailma 100 kõige mõjukama teadlase hulka. 39: Pääbo leidis geneetilisi sarnasusi (1,4%) neandertaali ja kromanjooni naiste vahel. Juba neandertaallased värvisid end - leiti merekarpe asulatest; sisepinnal jäljed erin pigmentidest- tegemist tõenäolise jumestusainega (kollane, punane, must). Homo floresiensis > avastati Jaava saarest u 300m idapoolt, Flore saarelt-tööriistad, skeletid(keskm pikkus 1m, kolju väike; 8-12tuh a vana). Elusloodus hävines vulkaanipurske tagajärjel.
kasutamise. Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Ja nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu. Püstine inimene Homo erectus elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2...1,6 miljonit aastat tagasi. Nad tegelesid jahiga, olid lihatoidulised ja oskas kasutada tuld. Neandertaali inimene Homo sapiens neanderthalensis elas umbes 30 000 150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid piklik näokolju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 cm3 (nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal
7. Mis on totemism? – usk, et hõimu esivanem on olnud loom, taim, loodusnähtus 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? – surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? – noorem kiviaeg (hilisneoliitikum), (tuli teeb surnu pärissurnuks ja välistab laiba tagasituleku, hing siirdub suitsuga teispoolsusesse, arenenud kujutlused teispoolsusest 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? – neandertaali inimesed 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“? – ‘kulg’, ‘toimimisviis’, ‘maailmakord’ 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „mehelik, valge, soe, taevane, loov“? – yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „naiselik, must, külm, maine, hävitav“? – yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? – ära tee teistele seda, mida endale ei soovi (viie suhte harmoonia), eetika
eellastega sadu tuhandeid aastaid. Meie ja nende eellased lahknesid ca 0,5 miljoni aasta eest(heidelbergi inimene). Nende ühiseks eellaseks on keegi isend Aafrika perioodist. On ka väiteid, et komanjoonlasedja neandertaalid võisid saada ühiseid järglasi(hübridiseeruda), kuid seda pole tõestatud. Elasid Euroopas enam kui ühe jääaja. Ei teata miks täpselt välja surid. Osaksid valmistada nahast rõivaid, olid profesionaalsed kütid, sõid mereande. Homo sapiensi tulemine ja neandertaali väljasuremine on kokkulangevad sündmused, kuigi neandertaalid paistavas olevat paremini kohastunud ja füüsiliselt tugevamad piisas vaid fitnessi langusest,et aegapidi hääbuda.
variandile oma liiginimi (eks siin olnud tegemist ka naturalistide sooviga end jäädvustada); nüüd on sellest valdavalt loobutud ja kasutatakse palju enam alamliigi mõistet. Samas muidugi - taas nõuete ähmastumine, sest ruumilise lahusoleku juures ei saa ju rääkida tüüpiliselt esinevast ristumisest looduslikes tingimustes. Segasem on siis, kui alamliik on ajaliselt lahutatud. Võtame näitena Homo sapiens’i. On viimase aja tavaks kutsuda neandertaali inimest H. s’iks - samuti nagu meid. Meie puhul lisatakse H. s. sapiens. Teisalt - nüüdseks on meil piisavalt argumente eeldada, et H. s. n. ja H. s. s. ei ristunud looduses (vähemasti mitte massiliselt). Seega - kogu sümpaatia juures neandertaalide vastu, puudub siin järjekindlus. Tuletades meelde, et klassifitseerimine on inimtegevus, siis pole ka tegelikku sügavat vastuolu selles, kui seksuaalselt ja mittesseksuaalselt paljunevate organismide liigitamine (siinjuures
annaabi.ee 
