umbes 1500 krooni hektari kohta ja maha raiutuv maaala on väärt umbes 10 000 krooni hetkari kohta, siis maaala, mida kasutatakse meditsiini taimede, puuviljade, pähklite, kummi, sokolaadi ja teiste taastuvate resursside kogumise jaoks, toob maaomanikule umbes 60 000 krooni hetkari kohta sisse. See toob maaomanikule sisse mitte ainult täna, vaid ka tulevikus. Sellised taastuvad resursid, mitte puud, on tõeliseks vihmametsa väärtuseks. See pole neam teooria vaid pigem fakt. Tänapäeval kommuunid ja põliselanike grupid teenivad 5 kuni 10 korda rohkem raha korjates meditsiiniliseks otstarbeks vajaminevaid taimi, puuvilju, pähkleid ja õlisid, kui nad saaksid maha raiudes puid. On olnud eelnevaid katseid piirata vihmametsade maharaiet, kuid see on ebaõnnestunud. On proovitud teha vihmametsadest kui kinniseid parke, kuid see on ainult hullemaks olukorda teinud riigi majanduses ja seega inimesed lähevad ikka ja
) Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jägib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, zanre ja lauluvorme: · Retsireerimine- palvete ja pühakirjalõikude esitaime ühel noodil lauldes · Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteeimisele · Hümn- stroofilise värsstekstiga laul · Sekvetns- üks neam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud · Responsoorium- algselt koorirewfrääniga soololaul Tekkis missa- katoliku kirki igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4.- 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks (kohustuslik igal missal) ja propriumiks (lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale). Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8
hakkata kohe. Tolerantsus, kõigepealt peab tegelema sellega, et suudate tolerantsuse saavutada. Haiguskäitumine Käitumuslik aspekt- milliseid tegevusi tehakse igapäev Keskondlik faktor- milline peab olema keskkond. Informeeritus- kas inimesed saavad adekvaatset ja arusaadavat infot. Tagajärgede vältimiseks tuleb tegeleda põhjustega. On vaja teaduslikku lähenemist. Loodusteadus ja sotsiaalteadused. Probleemid: Isiku tasand tervist märgatakse, kui seda neam ei ole. Märgatakse liiga hilja. Isikud tahvad kohe näha kasu. Käitumise tagajärg tuleb alles hiljem. Tervishoid Ühiskond- millised on prioriteedid. Haigustre ennetamine Primaarne preventsioon mida inimene saab ära hoida. Küüslauk, kiiver. Sekundaarne preventsioon haiguse varajane peatamaine. Haiguskäitumine ja haigerollikäitumine. Tertsiaarne preventsioon kujunenud välja haigus, ägenemist hoitakse ära
annaabi.ee 
