Nii võetakse kasutusele järjest uusi maatükke) - seemned ainus investeering - palju tööd põllu rajamisel, puud võetakse maha käsitsi, põletatakse, igal aastal jõutakse rajada vähe uusi põlde - saagikus väike, sest kunstväetist ei kasutata ja maa muutub väga kiiresti viljatuks, eriti soojas ja niiskes kliimas - kogu saaks läheb oma toiduks - kasvatakse peamiselt tera-ja mugulvilju rändkarjandus (Aafrika savannide ja poolkõrbete piirkonnas, Lõuna-Ameerikas, Aasias) - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatakse peamiselt kitsi, kaameleid, laamasid · Intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-,nisu-,hirsitalud, maisitalud - väikesed maalapid - palju tööjõudu
põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus,
taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid; · tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvöönditele tüüpilised kliimadiagrammid, mullad, maastiku, taimed ja loomad; · toob näiteid looduslike tingimuste mõjust inimtegevuse võimalustele erinevates loodusvööndites; Mõisted: põhja- ja lõunapöörijoon, seniit, põhja- ja lõunapolaarjoon, polaaröö ja -päev, igikelts,taiga, stepp, oaas, alepõllundus, rändkarjandus; RAHVASTIK JA ASUSTUS · teab rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid ning maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid; · analüüsib kaardi abil etteantud riigi (sh Eesti) või selle osa rahvastiku paiknemist; · iseloomustab ja analüüsib jooniste, tabelite ning kaartide abil etteantud riigi rahvastikku ja selle muutumist; · iseloomustab riigi (sh Eesti) rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu rahvastikupüramiidi abil;
annaabi.ee 
