Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mängu reeglid on p Põhja-Ameerika korvpalliliiga(NBA) National Basketball Association (NBA) on kutseline korvpalliliiga, mille klubid asuvad USA's ja Kanadas. NBA loodi 6. juunil 1946 New Yorgis BAA (Basketball Association of America) nime all. Nimevahetus toimus 1949. aastal, kui BAAga ühinesid mitmed NBLi (National Basketball League) klubid. Uus liiga alustas 17 meeskonnaga, kuid juba pärast esimest hooaega lahkus 6 meeskonda, kellele järgnes varsti veel 3 ning hooajal 19541955 mängis NBAs ainult 8 meeskonda. Samal hooajal muudeti ka mitut mängureeglit, mis tänini kehtivad ja mis aitasid suuresti kaasa profikorvpalli arengule. Nendest olulisim oli reegel, mille järgi rünnakuks anti aega 24 sekundit. See reegel muutis
proovinud luua suurt liigat oli BAA esimine, kes hakkas mange korraldama ainult suurte linnande suurtes halides. Kohe esimestel aastatel oli BAA liiga mängude ja meeskondade tase kõrgem konkureerivates liigades olevatel meeskondadel ja iseseisvatel meeskondadel nagu näiteks Harlem Globetrotters. Sellest said aru ka teiste liigade meeskonnad ja nii liituski 1947. aasta ABLi finalist Baltimore Bullets BBAga ja võitis järgmisel hooajal tiitli. 1948. aastal liitus liigaga NBLi võitja Minneapolis Lakersi, kes võitis järgmisel aastal uue liiga tiitli. Esimene mäng toimus 1. novembril 1946 Torontos kohalikku Toronto Huskiesi ja New York Knicknockersi vahel. 3. augustil 1949. aastal jõudis BBA kokkuleppele NBLiga ja nii tekkiski uus ja suurem liiga NBA (National Basketball Association). Uues liigas hakkas osalema 17 meeskonda, mis asusid nii suurtes kui ka väikestes linnades ja mängud toimusid nii suurtes hallides kui ka väikestes saalides. Alates 1950
ole abiks eelnevalt tajutud originaalteksti mõtteprogrammi, kujutlusi teksti sisust, struktuurist ja keelevahenditest (Botting, 2002). Käesolevas töös on õpetamisel kasutatud vahendatud jutustusi. Õpetamismetoodika väljatöötamisel võetakse aluseks Janne Traumanni magistritöös (2009) koostatud metoodika. Meetodit kombineeritakse narratiivi-põhise sekkumismetoodikaga (NBLI - Narrative-Based Language Intervention; Swanson, Key jt 2005). Narratiivi-põhine sekkumismetoodika keskendub nii kõne grammatilisele struktuurile kui ka narratiivi sisule ja vormile. Antud metoodika näeb ette, et omandatavaid grammatilisi vorme korratakse võimalikult palju narratiivides. Tekstigrammatika ja lausemallid valitakse antud metoodika puhul lähtuvalt konkreetse
tuse keskpaigas kõneldakse, milline sündmus algatab järgneva sündmuse, millised on tegelaste mo- tiivid ning milline oli tegevuse tulemus, ning jutustuse lõpus märgitakse ära, mis tulemus saavutati ning tegelaste emotsioonid lõpuks. Tekstide keelelise vormistamise juures arvestatakse lapse võimete ja oskuste tasemega. Toetutakse eelkõige Karlepi (2003) „Kõnearenduse“ materjalidele, kuid arvestati ka teiste autorite (Swanson jt, 2005; McKeough jt, 2005) kogemusi. NBLI metoodikas kasutatakse 7-8 aastaste laste sidusa kõne arendamisel spontaanses kõnes lapse jaoks probleemseid lausemalle, mille eesmärk on pakkuda lapsele intensiivset kokkupuudet ja võimalust moodustada tema jaoks probleemset lause- malli. Sama põhimõtet järgitakse ka antud metoodikas. Tekstid on koostatud lähtuvalt lapse prob- leemsetest valdkondadest (lapse jaoks on probleemne põimlausete, rindlausete, vabade laienditega lihtlausete kasutamine iseseisval jutustamisel).
annaabi.ee 
