11.saj Sahname - iraani rahvus eepos, kujunes 10-11saj, koostaja Firdausi. sahname ehk kuningate raamat San'i - õpetusliku poeemi rajaja. "Tõe peidetud aed" Fard ad-Dn Attar - Pärsia luuletaja ja viljakas müstiliste tekstide autor, ,,Lindude keel" Mathnawi - pärsia kirjaniku Rumi peateos, mida on peetakse pärisa kirjanduse tipuks ,,Lindude keel" mystilised tekstid. Farid ad-Din Attar teos. Nizm - iraani luuletaja, hamsa väla mõtleja Nazira- Nizami teos, teos koosneb viiest poeemist Hamsa - viiest eepilisest luuleteosest koosnev tsükkel, välja mõtles Nizami, pärsia-tadziki ja turgi rahvaste keskaja kirjandus. Rm - oli pärsia (tadziki) luuletaja, jurist ja teoloog, ,,Mathnawi" 'Umar Hayym- pärisa luuletaja, kasutas rubaiid Saadi Siraz - pärsia luuletaja, ,,Roosiaed", armastusluule Nav'i turgi kirjanik, proosa ,,Mõtete varaait" Minu onu Korkuti raamat orguusi eepos, 11-14 saj, koosneb 12 iseseisva sisuga lugulaulust
Firdaus kirjutas ,,sahname" ehk ,,Kuningate raamatu" Sahname Firdausi kirjutatud raamat (,,Kuningate raamat"), mis on tagasivaade Iraani ajaloole, koosneb kolmest osast. Umbes 11. saj-l San'i teda peetakse sufismi õpetusluule rajajaks, ,,Tõe peidetud aed" Fard ad-Dn Attar kirjutas raamjutustuse ,,Lindude keel" ,,Lindude keel" - Farid ad-Din Attari kirjutatud raamjutustus 13. saj-l Nizm Kaukaasiast pärit Pärsia luuletaja, kes kirjutas hamsasid. nazira - Hamsa viisikpoeem, millel on kindlad temaatilised osad Rm Koostas diivani, kirjutas sufismiõpetuse poeemi ,,Mathnawi" ,,Mathnawi" - Rumi kirjutatud sufismiõpetuse poeem 13. saj-l, nimetatud ka pärsiakeelseks koraaniks 'Umar Hayym läänes kõige tuntum Pärsia kirjanik, kirjutas rubai`sid Saadi Siraz kirjutas gaseele ja proosavormis sufismi õpetuspoeemi ,,Puuviljaaed" Aliser Nav'i (Navoii) Usbeki rahvusliku kirjanduse rajaja, kirjutas poeeme, loomingu
Need, kelle jaoks see jääb väheseks, asuvad nn kitsale teele (tariqa) e inimese teekonnale paradiisi. See oli õpetusluule, kus õpetaja jutustas õpilasele õpetlikke luulevormis lugusid. Esimene sufi õpetuspoeet oli Sana'ii (s 1130). Tema teos ,,Tõe peidetud aed" kannab luulekeelde üle tavalise õpetlike lugude jutustamise. Teda peetakse esimeseks, kes kasutas qasida't, matnawi'd jt vorme sufismi jutlustamiseks. Selline vorm läks moodi ning tekkis nähtus nazira järgnevad autorid kirjutasid eelnevatele 15 vastuse, mis oli samas vormis ja stiilis, kuid alati lisati midagi omanäolist. Kuulsaim sufismi õpetuspoeet oli Farid ad-Din 'Attar (11191220), kes kirjutas poeemi ,,Lindude keel". See algab lindude teekonnast nad otsustavad, et kõigil peale nende on kuningad olemas. Nad lähevad otsima kuningat, juhiks valitakse vaenukägu. Läbi seitsmeastmelise tee vintsutuste
annaabi.ee 
