tootma suurema võimsusega elektrit. Elektriangerjal on koguni 3 elektrielundit ning ta suudab toota kuni 550 volti elektrit. Kõiki kolme elundit pole tal saagi halvamiseks vaja, kaks on vajalikud orienteerumiseks ja saaklooma väljapeilimiseks. Relvana kasutatav elektrielund paikneb sabas ja on jaotunud kaheks. Soki saanud saakloom tardub paigale, kuid löögi võimsus on piisav, et tappa parajasti vees olev inimene või hobune. ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osadel kalaliikidel on elektrielundid navigeerimiseks, kus kala loob enda ümber elektrivälja, mille elektrijuhtivuses tekitavad muutusi kala vahetus läheduses paiknevad esemed. Kala tõlgendab neid võngete muutusi kehal olevate retseptoritega ning seega saab pidevalt muutuva ümbruse elektrilise pildi. See aitab orienteeruda sogases vees, tajuda saaki ja mitte kokku põrgata teiste kehadega. Nende meel on suuteline eristadama emast ja isast isendit.
LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses
Joonis 2. Sekundaarradari tööpõhimõte pildi kujul. (ICAO, Comparison of Surveillance , 2007; 9) 8 2 TEISTE SEIRESÜSTEEMIDE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED 2.1 Multilateratsiooni seire Multilateratisooni (MLAT) seiresüsteem on süsteem, mis kasutab õhusõiduki transponderi ülekandeid (A/C reziimi, S-reziimi või automaatse sõltuva seiret,) et arvutada 2D või 3D positsioon. MLAT seireseadmeid saab kasutada maapealseks navigatsiooniks, terminalile lähenemiseks õhus ja marsruutlennuks. Multilateratsiooni tugineb signaalidele, mis tulevad õhusõiduki transponderist, mille saavad kätte mitmed jaamad maa peal, et positsioneerida õhusõiduk. Multilateratsioon kasutab tehnikat, mida nimetatakse ,,Time Difference of Arrival" ehk saabumisaegade erinevus, et luua kujutletavad hüperbooli kujulised pinnad, kus määratakse signaalisaatjate vahemaa. Nende pindade ristumiskohtades positsioneeritaksegi
vastuvõtjad detekteerisid selle tagasipeegeldumisi. [1] Lisaks muusikale (enamikule seondub raadioga just raadioringhääling) ja kõnele edastatakse üle raadiolainete ka telepilti ning otseloomulikult tugineb ka mobiilside just raadiolainetele igas telefonis on nõrga võimsusega raadiosaatja ja tundlik vastuvõtja, kõne ning andmeside edastatakse digitaalselt sagedusmodulatsiooniga. [1] Raadiolained on ka navigatsiooniks äärmiselt olulised näiteks satelliitnavigatsioon (GPS, GLONASS) toimivad tänud kümnetele satelliitidele, mis edastavad pidevalt oma orbitaalpositsiooni ning kellaaega, millal see andmepakett teele saadeti. Vastuvõtja arvutab tarkvara abil välja mitmelt satelliidilt tuleva asukoha- ja ajainfo omavahelise suhte abil aga välja oma asukoha. Ilma raadiolaineteta oleks seda üsna raske teha. [15] Kuid GPS ja selle alternatiivid pole ainsad raadionavigatsiooniviisid. Lennukitele on üsna
Iidsed eestlased uskusid loodusvaimudesse ja pidasid vanu metsi pühadeks. Eriti väärtustati suuri tamme- ja pärnapuid ning inimesed pöördusid hädas olles nende poole abi saamiseks. Selliste puude kahjustamine mistahes viisil oli rangelt keelatud. Esimene metsade kaitse akt pärineb 1327. aastast, mil Taani kuningas Erik Menved keelustas metsaraie kolmel Tallinna lähedasel väikesaarel, et säilitada sealseid metsi meremeestele navigatsiooniks vajalike maamärkidena. Kuigi eestlased on sajandeid metsi austanud, tehti kuni eelmise sajandini väga vähe katseid seadusega loodusmetsi kaitse alla võtta. Rootsi metsaseadus 16. ja 17. sajandil keelas selliste väärtuslike puuliikide, nagu tamm, pärn ja pihlakas, raie või kohustas iga raiutud puu asemel uusi puid istutama. Metsi on peamiselt käsitletud märgalade, maastike või teiste loodusobjektide kaitse vahendina, mitte kaitse objektina iseenesest
annaabi.ee 
