Neid sündmusi loetakse ka Lääne-Euroopa sekkumise ajendiks. 1825. aastal maabus Egiptuse valitseja poolt Kreekasse saadetud väejuht Ibrahim Pasa, kes saavutas kiire sõjalise edu- aasta lõpuks oli suurem osa Peloponnesosest Egiptuse vägede kontrolli all ning tagasi suudeti võita ka Ateena. Peale Ibrahimi võidukat saavutust otsustasid Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkuda ja saatsid oma laevastiku Türgi-Egiptuse laevastiku vastu. 1827. aastal 20. oktoobril leidis aset Navarino merelahing, kus liitlased hävitasid Türgi-Egiptuse mereväe ja tagasid Egiptuse vägede lõpliku lahkumise Kreekast. 1830. aastal tunnustati Kreeka riik Londoni protokolli alusel iseseisvaks!
plaanist loobuma. 5 Tulemaa saared Tulemaa saared on saarestik Lõuna-Ameerika mandri lõunatipust lõunas. Saarestiku peasaar on Tulemaa. Saarestiku kogupindala on umbes 73 745 km². Saarestik laiub põhjast lõunasse umbes 400 km ulatuses ja läänest itta umbes 700 km ulatuses. Saarestik koosneb mitmestajast saarest. Suurim saar on Tulemaa saar, mille pindala on 48 100 km². Saared · Tulemaa · Navarino · Hoste saar · Clarence'i saar · Santa Inési saar · Desolación · Beagle'i saared (Lennox, Nueva ja Picton) · Riesco · Hoorni saar · Landfall · Núñez · Stewarti saar · Londonderry saar · Gordoni saar · Tomási saar · Diego Ramírez Reljeef Darwini mäed, mäeahelik Tulemaa saare lõuna- ja läänerannal, samuti mäed Tulemaa saarte lõuna- ja lääneosas moodustavad Andide kõige
Tulemaal asub maailma lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina-osa keskus. Saare Tsiili-osa keskus on Porvenir. Tulemaa on hõredalt asustatud. Tulemaa tähtsamad asulad on Río Grande (Atlandi ookeani ranna lähedal, umbes 60 000 elanikku) ja Ushuaia (Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i väina ääres, umbes 60 000 elanikku) Argentinas ning Porvenir (Tulemaa saarel Magalhãesi väina ääres, umbes 5400 elanikku) ja Puerto Williams (Navarino saarel, 2000 või 1500 elanikku) Tsiili-osas. 6 Kaart 7 Pinnamood Tulemaa saar koosneb kahest hästi eristuvast osast. Põhjapoolsed kaks kolmandikku koosnevad platoodest ja lainelistest tasandikest. Lõunaosa on mägine. Mäed koosnevad Andide harudest (Tulemaa Andid, Darwini mäed). Mägede kõrgus ulatub 2469 meetrini (Cerro Yogan). Teistel andmetel on kõrgeimaks tipuks
annaabi.ee 
