Inimesest saab kultuurilise tööstuse objekt, mitte subjekt. Märkas järjest enam, kuidas tarbija köidetakse üha enam tõelisuse külge. Oluline ongi luua n-ö reaalsuse illusioon, sest reaalsus (ka illusioon sellest) mõjutab inimesi kõige enam. Kuulsuste ärakasutamine: kultuuritööstus jätab mulje, nagu igaüks võiks olla staar. Meie fantaasiad muudetakse liiga reaalseks. Üheks märksõnaks võiks olla veel eskapism - reaalsusest põgenemine. Inimestel oli töörutiin ja nautimisrutiin. Irooniline on selle kõige juures see, et kuigi kultuuritööstus pakkus näiliselt midagi muud kui hall reaalsus (tehes seda siiski reaalsuse sildi all, reaalsuse pakendis), kinnistas see just seda halli reaalsust. Kultuuritööstus oli see, mis säilitas ühiskonda. Need "pealesurumisprotsessid" on keerulised, kuid see toimub ülevalt alla ja selle eesmärgiks on säilitada mingit kindlat ühiskondlikku korda, kohandada inimest valitseva võimuga, käituda teatud "sotsiaalse tsemendina".
ring. Inimesest saab kultuurilise tööstuse objekt, mitte subjekt. Märkas järjest enam, kuidas tarbija köidetakse üha enam tõelisuse külge. Oluline ongi luua n-ö reaalsuse illusioon, sest reaalsus (ka illusioon sellest) mõjutab inimesi kõige enam. Kuulsuste ärakasutamine: kultuuritööstus jätab mulje, nagu igaüks võiks olla staar. Meie fantaasiad muudetakse liiga reaalseks. Üheks märksõnaks võiks olla veel eskapism - reaalsusest põgenemine. Inimestel oli töörutiin ja nautimisrutiin. Irooniline on selle kõige juures see, et kuigi kultuuritööstus pakkus näiliselt midagi muud kui hall reaalsus (tehes seda siiski reaalsuse sildi all, reaalsuse pakendis), kinnistas see just seda halli reaalsust. Kultuuritööstus oli see, mis säilitas ühiskonda. Need "pealesurumisprotsessid" on keerulised, kuid see toimub ülevalt alla ja selle eesmärgiks on säilitada mingit kindlat ühiskondlikku korda, kohandada inimest valitseva võimuga, käituda teatud "sotsiaalse tsemendina".
võrdsust, siis see printsiip laieneb ka kunstile endale. teine oluline asi : standardiseeritud kogemus loob ka standardiseeritud reaktsioone. selle väitega on hiljem palju vaieldud. kas me saame saada kunstiteosest kätte samasugused asjad, mis sinna sisse on kodeeritud. ja see tähendab passiivsust kuulamises. see tähendab, et inimesed aktsepteerivad pärast nüristavat tööpäeva seda mida kunst nendega teeb, mis see ka ei oleks. tekib töörutiinile täiellikult analoogiline nautimisrutiin. me ei saa sellisel juhul seda, mida kunst meiega teha võiks. kolmas oluline asi : kutuuritööstus tekitab sotsiaalset tsementi. ta tsementeerib sotsiaalseid suhteid. sedasorti kunst, millele ei saa ette heita, et ta ärgitaks senitundmatuid ihasid, vastupidi, ta paneb inimestevahelised sotsiaalsed suhted tarduma, valmistab ette tuima stabiilsust. [matthew arnold : vaata] kultuuritööstus ei tekita korrale ohtlikku anarhiat, vaid vastupidi, selle korra säilimist.
annaabi.ee 
