Enamik inimesi elab ja sureb nautimata õnne, mis neid ümbritseb. Õnn on subjektiivne heaolu, mida igaüks saab hinnata vaid iseenda juures, olgu selleks siis rõõm, tervis, armastus, puhkus või raha. Need on vaid üksikud näited kümnetest, võib-olla isegi sadadest seisunditest, mida inimesed peavad õnneks ning mis meid igapäevaselt ümbritsevad. Kahjuks ei oska üksikisikud näha kaugemale kui armastus ja raha, lihtsalt ei osata nautida õnne, mida pakuvad lihtsad ning väiksesed asjad. Väikesed asjad ei ole maiustused ega mänguasjad. Need on tunded, millele nii tihti ei mõelda, olgu selleks kas või emaarmastus. Seda on tundnud iga laps oma elus tuhandeid kordi, kuid pole alati tähele pannud. Pigem märkavad ja jätavad noored meelde hetked, mil ema kurjal toonil üritadab elutarkusi jagada. Tänu sellele jääb taha plaanile emaarmastus ning üritagu lapsevanem nii palju kui tahas, ei oska laps seda märgata. Alles kümneid aastaid h...
sobib ka õigusteadusega seotud valdkond. Peamine, et oleks võimalikult kõrge positsioon mõnel juhtival ametikohal. Kui oleme juba piisavalt kaua töötanud ja pole veel liiga hilja, siis oleks aeg soetada perekond. Maja võiks asuda ikka Nõmme või Viimsi piirkonnas ja peaks olema eekujulik mees ja kaks andekat last. Muidugi pole järeltulijaid aega kiires ühiskonnas endal kasvatada, selle jaoks on hoidjad. Juskui kiirustaksime läbi elu, nautimata ühtki hetke ja elaksime nii, nagu kindlustaks oma vanaduspõlve. Leian, et materiaalsed väärtused on olulised, aga kindlasti mitte kõige tähtsamad. Kui ma tean, et just kunst on see, mis mind õnnelikuks teeb, valingi ma kunstiga seonduva elukutse. Ma ei saa valida ametit, mis muudab mind õnnetuks ja kibestunuks. Püüan iga päev väärtustada erinevaid hetki ja tunda rõõmu, et mu ümber on kallid inimesed. Tahan elada nii, et mul oleks minevikku meenutades
Et USAs on levinud komme inimesi ja asutusi kõikvõimalikel põhjustel kohtusse kaevata, siis kardetakse, et juhul, kui mõne üliõpilasega peaks midagi juhtuma, kaebaksid vanemad kooli lihtsalt kohtusse. Nõnda on sunnitud tagasi minema ka üks mu jalgpallurist sõber Wisconsin-Whitewateri ülikoolist, kel vastasel korral lihtsalt ei lubataks järgmisel hooajal tiimis mängida. Kirsiõiehooaeg jääb nautimata ning ka kogu õppetöö on ametlikus mõttes tuulde lennanud, sest poolikult läbitud semestri eest ainepunkte ei anta. Veelgi kehvemas olukorras on aga üks teine tuttav Põhja-Texase ülikoolist, kes peab kooli poolt tagasi kutsutuna aga teisele asutusele kogu senini saadud stipendiumiraha tagasi maksma! Ning need, kellele kool pole kohustuslikuks teinud tagasi pöörduda, tembeldatakse muretsevate lähedaste poolt egoistideks, kes ei hooli oma perekonnast
välja ja kelle tütar on samuti haige. Haldjas aga tahab neid saata sinilindu otsima. Kui haljas uurib, mida lapsed tegid, ja kuuleb, et nad mängisid, et sõid kooke, on ta üllatunud, et lapsed ei ole lossilaste peale kadedad. Lapsed aga ütlevad, et nad on ju rikkad ja seal on nii ilus. Seepeale ütleb haldjas "Siin on just niisama ilus, ainult et teie ei näe seda." (Tahab neid panna nägema head ja ilusat kõigis asjades, ent näeb samas, et enamik inimesi elab ja sureb kõikjal nautimata õnne, mis tegelikult nende ümber olemas on !) Haldjas annab Tyltylile väikese rohelise teemantiga võlukübara, mis näitab alati tõtt, lubab vaadata asjade sisemusse ja õpetab, et igaüks omab elu, mis on väärtuslik. (Kui teemanti peale vajutada, näed asja hinge, kui keerata paremale, näeb minevikku, kui keerata vasakule, näeb tulevikku.) Kui Tyltyl kübara pähe paneb, siis teised ei näe seda tema peas. Haldjas aga muutub nooreks ja ilusaks, maja seinad
ülesandena hõlmab see ka osutamist, mida e i p e a k s nautima. Autor rõhutab, et ta ei pea “nautimist” ja “mõistmist” lahusolevaiks tegevusteks – üht emotsionaalseks ja teist intellektuaalseks. Ja “mõistmise” all ei mõtle “seletamist”, kuigi seletatava seletamine võib tihti olla mõistmise vajalikuks eelastmeks. Kindel on, et me ei naudi luuletust täielikult ilma seda mõistmata; teiselt poolt on sama tõsi, et me ei mõista luuletust täielikult ilma seda nautimata. Paljudes luuletustes polegi midagi seletada – midagi, tähendab, mis aitaks seda paremini mõista ja seega rohkem nautida. Niisiis võib iga kirjanduskriitikana pakutava kirjutise kohta küsida: on selle sihiks mõistmine ja nautimine? Kui ei, võib see ometi olla legitiimne ja kasulik tegevus; aga seda tuleb hinnata panusena psühholoogiasse, sotsioloogiasse, loogikasse, pedagoogikasse või mõnda teise huvialasse. Samuti ei tohi biograafiat
annaabi.ee 
