Prantslased Prantslased suitsetavad, joovad ja söövad rohkem rasva kui keegi teine maailmas, ent elavad kauem ja neil on vähem südameprobleeme kui brittidel ja ameeriklastel. Neile tähendab hea toidu nautimine restoranis või kodus osava koka juures! Läbiaegade söövad nad madusid, konnakoibi ja küüslauk. Kuid toit ei ole nende jaoks alati mõeldud, kui täitavana vaid ka kauni naudinguna. Ka alkohol meeldib prantslastele väga. Keskmiselt tarbib üks prantslane 15.5l alkoholi aastas. Oma suure alkoholi tarbimise juures võivad nad öelda, et teavad veinidest kõike. Prantslased on rahavas, kes töötavad 35 tundi nädalas ja võtavad seitse nädalat (palgaga) puhkust igal aastal, kuid nende majandus on ikkagi suuruselt neljas maailmas. Nende majandus on nii võimas, et vahetatakse iga kolme aasta tagant autosi. Kasutatud autol puudub nende jaoks väärtus.
Antud seisukoht põhineb arvatavasti eeldusele, et igaüks, kes teadvustab endale oma seisundeid, tunneb neid kas meeldivate või ebameeldivatena. See ongi pathe kui kolmas kaanon. Kuna nauding kergendustundest või rahulolutundest paistab esinevat meis siis, kui eelnev valu või mure on kadunud ja me oleme taas rahunenud, paistab Epikuros eeldavat, et valupuudumise ja murestvabanemise seisundit tuntakse alati meeldivana ja seda võib seetõttu käsitleda juba naudinguna. Nauding on kestev kannatustepuudumise seisund. Muidugi ei ole Epikurose selline arusaam mitte kõigile inimestele vaieldamatuna paistnud. Kehalistest kannatustest vabanemisega võrreldes suuremaks naudinguks tuleb hinnata hingelistest kannatustest vabanemist, kuna need seonduvad mitte ainult käesoleva ajaga, vaid mälestuste ja ootuste kaudu ka mineviku ja tulevikuga ning omavad nii suuremat üldisust.
Viinavabrik- käib kaasas kõrts. Kõrts on asutus, mis hävitab talupoega nii füüsiliselt kui ka majanduslikult.. Alkohol röövib talupojalt füüsilist jõudu ja ta töö on ebakvaliteetne. Kõrtsis kulub ka talupoja raha. Kõrts röövib need vähesed tulud, mis talupojal on. Prohvet Maltsvet- avastseen leiab aset kõrtsis. Mõis-viinavabrik-kõrts.. kasum on kõige eesmärgiks. Kapitalism. Seda narratiivi on võimalik käsitleda ka naudinguna. Meil aga arvatakse, et alko on probleem. Nt Vahemereäärsetes riikides on alko nauding. Alkohol on negatiivne nähtus kogu selles elulaadis. 1)moraalikirjandus/moraalidiskursus. Alko on üleastumine mingitest sätestatud reeglitest, patt. 2) (populaar)Teaduslik diskursus, kõneviis. Meditsiiniline kõnepruuk. Alkoholipruukimine on haigus. (19. saj) 3)sotsiaalne taust/raam, aga tihti segatakse see moraalse ja teaduslikuga. Kogu see kontekst on mure talurahva pärast.
viinavabrikuid väga laialdaselt ehitama. Viinavabrik- käib kaasas kõrts. Kõrts on asutus, mis hävitab talupoega nii füüsiliselt kui ka majanduslikult.. Alkohol röövib talupojalt füüsilist jõudu ja ta töö on ebakvaliteetne. Kõrtsis kulub ka talupoja raha. Kõrts röövib need vähesed tulud, mis talupojal on. Prohvet Maltsvet- avastseen leiab aset kõrtsis. Mõis-viinavabrik-kõrts.. kasum on kõige eesmärgiks. Kapitalism. Seda narratiivi on võimalik käsitleda ka naudinguna. Meil aga arvatakse, et alko on probleem. Nt Vahemereäärsetes riikides on alko nauding. Alkohol on negatiivne nähtus kogu selles elulaadis. 1)moraalikirjandus/moraalidiskursus. Alko on üleastumine mingitest sätestatud reeglitest, patt. 2) (populaar)Teaduslik diskursus, kõneviis. Meditsiiniline kõnepruuk. Alkoholipruukimine on haigus. (19. saj) 3)sotsiaalne taust/raam, aga tihti segatakse see moraalse ja teaduslikuga. Kogu see kontekst on mure talurahva pärast.
annaabi.ee 
