(1775-1854) Õppis koos Hegeli ja Hölderliniga Tübingenis teoloogiat ja filosoofiat. Oli vaimustunud Prantsuse revolutsioonist. 23. Aastaselt sai Jenas (1798-1803) professoriks. Teda on nimetatud ka romantismi filosoofiks. Alguses inspireeris teda Fichte, hiljem eemaldub ta Fichtest just oma loodusfilosoofiaga. Hilisemad teosed on aga mõjutatud saksa müstikust Jakob Böhmest (1575-1624). Kuid Schellingi natuurfilosoofilised mõtisklused olid ajendatud mitte ainult saksa filosoofia eelneva evolutsiooni pärandatud probleemsituatsioonist, vaid ka 18. sajandi lõpu loodusteaduslikest saavutustest. Schelling tegeles natuurfilosoofiliste küsimustega umbkaudu kümme aastat ning see mõiste sai tema varajase filosoofia tunnussõnaks, nii nagu Kanti filosoofia üldnimetuseks avalikkuses oli "kriitiline filosoofia" ja Fichte filosoofial "teadusõpetus". Tema natuurfilosoofia arengut võib jagada kolme faasi
ise kerjustena. Nii küünikuid kui kürenaikuid ühendas kultuuriviljatus; kerjuste ja vaeste filosoofid ei tunnustanud kultuuri, sest nad olid sellest ilma jäetud, rikka jõudeelu filosoofid soovisid kultuuri ainult parasiitidena nautida. Antiikfilosoofia klassikalinesüsteem (Demokritos, Platon, Aristoteles) -Erinevaist põhieeldusist lähtudes püüdsid Demokkristos, Platon ja Aristoteles rajada filosoofiasüsteeme, mis ühendaksid natuurfilosoofilised, eetilised, gnoseoloogilised, poliitilised ja esteetilised probleemid ning arendaksid neid. Demokritos oli antiikaja nimekaim materialist. Leukippose õpilasena rakendas ta nii objektiivse reaalsuse kui ka kõigi inimtunnetuse alade seletamiseks atomistikat. Nähtumusliku maailma kvalitatiivset külge, mida inimesed tajuvad meeltega, seletas Demokritos kvan- titatiivsete erinevustega - aatomite kuju, suuruse, paiknemise ja liikumisega. Aatomite liikumine oli tema arvates maailma tõeline olemus
Veedakirjandusest said kommentaaride kommentaarid jne. Brahmana'd lõid preestrid, et anda veda'dele selline tähendus, nagu nemad soovisid. Põhiidee on, et inimesed ei saa ohvrit läbi viia preestriteta. Nemad on seega olulisemad kui jumalad. Brahmanisse tuli seega suhtuda kui jumalasse. Aranyaka'd lõid metsaaskeedid. Need räägivad askeetpreestritest. Upanisadid arutlevad selle üle, kes on maailma loonud, mis on absoluut (natuurfilosoofilised uuringud), samuti küsimus inimeste hingest, nende olemise eesmärgist. Jõutakse järeldusele, et kõigi üksikolendite atman on seotud absoluudiga (brahman'iga). Mõtiskletakse, kuidas absoluudini jõuda. Upanisadid sisaldavad vestlusi 8 filosoofide vahel. Veda-kirjandusest sündis suutrate stiil, millest sai hilisem teaduskirjandus. Küsitakse, kuidas altar ehitada (arhitektuur), millal rituaal läbi viia (kalender)
annaabi.ee 
