Näiteks esimene periood teaduse ajaloos algas asimesel aastatuhandel eKr ja kestis kuni 16. sa- jandini. Nimetatud perioodi on vahel nimetatud ka ,,teaduse eelajalooks", mis ei ole tegelikult väga õige. Sellise perioodi jooksul kujunesid välja koos argiteadmistega ühed esimesed mütoloogilised ja filosoofilised ettekujutused loodusest ja maailmast. Just antiigi natuurfilosoofias esinesid kõige sel- gemini algteadmised loodusteaduste vallast. Näiteks natuurfilosoofiast eraldusid esimestena mate- maatika, astronoomia ja meditsiin. Nende teadmiste kasutamine praktikas ei olnud veel kaugeltki võimalik. Keskaja perioodi jooksul olid loodusteadused ,,tõrjutud perifeeriasse". Sellisel ajal oli levinud kõige rohkem just humanitaaria, kuid sedagi pigem religioonifilosoofias ja teoloogias, mis on andnud samuti oma panuse loogika ja tunnetusteooria arengusse. Babüloonia, Egiptus, India ja Hiina olid vanaaja teaduste peamisteks paikadeks. Kuid just Vanas-
Näiteks esimene periood teaduse ajaloos algas asimesel aastatuhandel eKr ja kestis kuni 16. sa- jandini. Nimetatud perioodi on vahel nimetatud ka ,,teaduse eelajalooks", mis ei ole tegelikult väga õige. Sellise perioodi jooksul kujunesid välja koos argiteadmistega ühed esimesed mütoloogilised ja filosoofilised ettekujutused loodusest ja maailmast. Just antiigi natuurfilosoofias esinesid kõige sel- gemini algteadmised loodusteaduste vallast. Näiteks natuurfilosoofiast eraldusid esimestena mate- maatika, astronoomia ja meditsiin. Nende teadmiste kasutamine praktikas ei olnud veel kaugeltki võimalik. Keskaja perioodi jooksul olid loodusteadused ,,tõrjutud perifeeriasse". Sellisel ajal oli levinud kõige rohkem just humanitaaria, kuid sedagi pigem religioonifilosoofias ja teoloogias, mis on andnud samuti oma panuse loogika ja tunnetusteooria arengusse. Babüloonia, Egiptus, India ja Hiina olid vanaaja teaduste peamisteks paikadeks. Kuid just Vanas-
Näiteks esimene periood teaduse ajaloos algas asimesel aastatuhandel eKr ja kestis kuni 16. sa- jandini. Nimetatud perioodi on vahel nimetatud ka „teaduse eelajalooks“, mis ei ole tegelikult väga õige. Sellise perioodi jooksul kujunesid välja koos argiteadmistega ühed esimesed mütoloogilised ja filosoofilised ettekujutused loodusest ja maailmast. Just antiigi natuurfilosoofias esinesid kõige sel- gemini algteadmised loodusteaduste vallast. Näiteks natuurfilosoofiast eraldusid esimestena mate- maatika, astronoomia ja meditsiin. Nende teadmiste kasutamine praktikas ei olnud veel kaugeltki võimalik. Keskaja perioodi jooksul olid loodusteadused „tõrjutud perifeeriasse“. Sellisel ajal oli levinud kõige rohkem just humanitaaria, kuid sedagi pigem religioonifilosoofias ja teoloogias, mis on andnud samuti oma panuse loogika ja tunnetusteooria arengusse. Babüloonia, Egiptus, India ja Hiina olid vanaaja teaduste peamisteks paikadeks. Kuid just Vanas-
annaabi.ee 
