selles, et tuli "järele katsuda iseennast ja teisi, neid, keda peetakse tarkadeks ja mingil alal asjatundjateks. Inimestega vesteldes sai Sokrates aru, et inimesed üksnes näivad targana, paljudele teistele ja iseäranis iseendale, tegelikult aga polegi nad targad. Ta märgib, et oma erialal on nad asjatundjad ning teavad palju kasulikku. Orienteerumine esteetilistele probleemidele ja uus sisu, mille Sokrates andis mõistele "filosoofia", määrasid tema suhtumise natuurfilosoofiasse, "kosmose" ja üldse välise looduse nähtuste tundmaõppimisse. Looduse uurimist pidas ta kasutuks tegevuseks sellepärast, et selle tunnetamine, "milliste seaduste järgi toimuvad taevased nähtused", ei võimalda neid seadusi muuta ega ka loodusnähtusi luua, selliseid nagu "tuul, vihm, aastaajad jms." Sokrates muide ei eitanud matemaatika, geomeetria, astronoomia, meditsiini ja teiste teaduste ainevaldkonda kuuluvate teadmiste kasulikkust ja hädavajalikkust (tõsi küll teatud piires). Ta
Aristotelese jaoks olid 4 elementi teatud omaduste kandjad: tuli kuumus ja kuivus, õhk kuumus ja märgus, vesi külmus ja märgus; maa külmus ja kuivus. Külm, soe aktiivsed kvaliteedid; kuiv, märg passiivsed kvaliteedid. Aristoteles lisas veel ühe elemendi nimega eeter, mis on ringjoonelise liikumisega seotud täiuslik ja muutumatu, eetrist koosnevad tema järgi taevakehad ja maailmaruum, tühjust pole. 6. Kes tõid kreeka natuurfilosoofiasse atomistika ideed? Milles need ideed seisnesid? Milline oli Aristotelese hinnang nendele seisukohtadele? Atomistika ideed tõid natuurfilosoofiasse põhiliselt Leukippos, tema õpilane Demokritos See seisnes põhiliselt selles, et mateeria on jagatav teatud piirideni; Demokr: kõik koosneb aatomitest ja tühjusest, aatomid on muutumatud ja jagamatud osakesed, mis on neile iseloomulikus igaveses liikumises. Aatomite vahel võivad olla tõmbe-tõukejõud, võivad
eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus, esmakordselt töötati välja teaduse ratsionaalsed alused. Alguse sai abstraktne teadus, esimesed teoreetilised süsteemid. Alguses oli kogu teadus koondunud natuurfilosoofiasse ja sealt ka filosoofia pidamine kogu teaduse tuumaks. Antiik-Kreeka teadus kirjeldas esmakordselt looduse, ühiskonna ja mõtlemise seaduspärasusi. Antiikteadus ja –filosoofia on kõige kontsentreeritumalt väljendatud Platoni õpilase (ja kriitiku) Aristotelese töödes, kelle teeneks saab lugeda teaduse süsteemi aluste väljatöötamist ja loogika sündi. Aristoteles kirjeldas esmakordselt ka teaduse meetodit. Antiik-
annaabi.ee 
