. . . . Res singulares , . universale - , « » « !» . . - , , . . . , . Ego cogitam , , . , . . 2 : , , . -- - , « » , (tabula rasa ) ( ) 1. 2. 3. 4. 5. 6. 1. 2. 3. 4. 5. - , . , . . . ( , , , ) , , Natura naturans- Natura naturates David HUME « ? , ?» . 3 : 1. 2. 3. ( ) . , , , . . . . . . ? ? ? ? . . . , . ? ? ? 1. ? ? , . . . 2. 3. ? , ding an Sich . . . . 3 . 1. ( ) 2. ( ) 3. ( ) . ? - 12 ( ): 1. 2. 3. 4
Lõppeesmärk ei ole vahend. Aristotelest huvitas ka see, kuidas asjad tekivad (tegevpõhjus) ja miks nad tekivad (eesmärkpõhjus). Kõik, mis looduses toimub, toimub mingi eesmärgi nimel ja parimal viisil. Aristotelese filosoofias on kolm tähtsat elementi koos: mõistus, eesmärk, hüve (samuti arvas ka Kant). Natura naturata - loodud loodus (täppisteadus: loodus peab olema loodud kellegi poolt). Natura naturans - loov loodus Physis - loodus, mida uuris Aristoteles, ta võrdles loodust inimesega, kes ravib iseennast. Tema looduskäsitust nimetatakse teleoloogiaks. Aristoteles vaatles maailma kui polisele alluvat, iseorganiseeruvat. Teleoloogia - Aristoteles andis teadvuslikud eesmärgid loodusesse üle, kuid tegelikult oli loodusel mitteteadvuslik eesmärk. Aristoteles vaatles füüsist läbi polise, läbi tervikliku inimtegevuse ja seepärast sattuski valearvamusele. In.-
millele vastandub vaimne maailm mõtlemise atribuutidega. Materiaalne maailm = loodus. Vaimne maailm = jumal. Jumal on res extensa = ulatuv asi. Asi = geomeetria. Seega jumal = geomeetriline ulatuvus. Inimest juhivad affektid = alateadvuslikud aktiivsed tunded. Mingit affekti saab välja suruda ainult sellele vastandliku affektiga, näiteks armastust vihkamisega. Eristas mõisteid natura naturata (loodud loodus) ja natura naturans (loov loodus). DAVID HUME (17111776) Empirist ja skeptik. Seniajani lähtuti kogemustest ja mõistusest, ülistati mõistust. Hume väitis, et ,,Ma ei ole muud kui üks pundar aistinguid". Põhjuslikkuse probleemis märkas ta, et inimesed on harjunud kahe sündmuse järgnevust pidama põhjuse ja tagajärje seoseks. Hume aga mõistis, et paljas sündmuste järgnevus ei anna alust väita, et kahe sündmuse vahel on põhjuse ja tagajärje seos