Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike
Enamlevinud on harilik kobarhüatsint (vt lisa 11) erinevate liikidega ja armeenia kobarhüatsint (vt lisa 12). Ta on keskvarane püsilill. Armeenia kobarhüatsindil on alt laienev õisik ja harilikul kobarhüatsindil on õisik ühtlane. Eredad sinised või valged munajad õied pikas tiheda püramiidjas kobaras. Õied avanevad õisiku alumisest servast järjest ülespoole. Harilik kobarhüatsint on lillakassiniste või valgete õitega. Ta on kõige vähenõudlikum ja võib naturaliseeruda. Kobarhüatsintide kõrgus keskmiselt on 20 kuni 25 cm. Istutada tuleb septembris 10 cm sügavusele. Kasutatakse loodusaedade haljastamisel, maakodude pideva järelvalveta istutusaladel ja mujal. 3.Legendid ja pärimused Hüatsint tähistab kristlikus traditsioonis arukust ja ettenägelikkust. 7 Aroomide sobivus. Hüatsint sobib Veevalajale (21.01 - 20.02), lõhnaküünaldes ja parfüümides jne. Lillede tähendusest:
anda. Maailma Looduskaitseliit (IUCN, International Union for Conservation of Nature) soovitab võõrliikideks pidada ainult selliseid liike, kes/mis on teise keskkonda sattunud inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil. [1] Enamiks meie keskkonda sattunud võõrliike hävib neile sobimatute tingimuste tõttu, kuid on võõrliike, mis suudavad levida uutesse (kohalikesse) kooslustesse ja neis püsima jääda ehk naturaliseeruda. Häid kohastujaid ehk selliseid, kes/mis suudavad uues keskkonnas ellu jääda ning paljunema hakata, on umbes kümnendik. Võõrliike, kes/mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, liigitatakse veel ka invasiivseteks.[2] Invasiivne võõrliik on võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majandusliku või keskkonnakahju. [3] Invasiivne võõrliik kujundab enda vajadustest lähtuvalt elukeskkonna ringi ja hävitab algse
annaabi.ee 
