(Rousseau 1968: 61-62) Kodakondsuse teke Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele kehamile on ... põhjapanev pöördepunkt Lääne demokraatiate ajaloos (Turner 1990: 211) Toimub kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208) Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus) Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti naturaliseerimisel) Osalemine kui subjektsuse test Üldisustaotlus antud poliitilise kogukonna piires Maksustamine 1 Modernsed maksud (Braun 1975: 244): korrapäraselt makstavad sunduslikud koormised eraisikutele, tekitamaks avalikel eesmärkidel kasutatavaid sissetulekuid Varasemal ajal väljapressimist meenutav valitseja ja kiriku kassa täitmine ,,vallutaja õigusega" (kümnis jne): elanikekihtide ebaühtlane koormus, sageli korrapäratu kogumine ja vahelduvad maksumäärad 18
mõõdupuu Moodsa kodakondsuse teke n Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele kehamile on ... põhjapanev pöördepunkt Lääne demokraatiate ajaloos (Turner 1990: 211) n Toimub kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208) n Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus) n Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti naturaliseerimisel) n Osalemine kui subjektsuse test n Üldisustaotlus antud poliitilise kogukonna piires Euroopalik demokraatia Tänapäeva demokraatia reaalne esinemiskuju Euroopas sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik: ® sotsiaalriik ® demokraatia ® pluralism ® õigusriik Inimõigused Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada
See tekitab meile nii poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel. Ta annab kodanikele rea õigusi. Kodanikkonna etnilisest e. rahvuslikust koosseisust lähtudes liigitatakse riigi rahvusriikideks ,paljurahvuselisteks e. Pluralistlikeks riikideks. Rahvusriigile on iseloomulik riigikeele seadustamine, sünnijärgse põhimõtte järgimine kodakondsuspoliitikas ja rahvuskultuuriliste tingimuste arvestamine naturaliseerimisel. Puhtaid rahvusriike on vähe. Nt: jaapan (99% elanikest on jaapanlased). Rahvusriigi ja vähemusrahvuste suhted võivad esineda järgmiselt: 1. kultuuriline pluralism vähemuse kultuurilise eripära tunnustamine põhirahvuse poolt ning vähemuse kultuurilist ja poliitilist integratsiooni. 2. assimilatsioon vähemusrahvuse vabatahtlik või sunnitud sulandumine põhirahvuse hulka. 3. setsessionism vähemusrahvuse püüe saavutada kultuurilist ja eriti poliitilist sõltumatust,