Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556-1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid. Sõja puhkemise ajendiks või nn. ettekäändeks oli Tartu maks. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa lepingutes, kuid need jäid äärmiselt hägusteks ja tegelikult neid ei täidetud. Tõenäoliselt ei maksnud Tartu enam ka mesipuude maksu. Nii oli venelastel teatav alus maksu nõuda, kuid mitte sellisel ettekäändel ja alusel, nagu nad seda tegid. Tartu maksu suurust on tihti peetud ka
Läänemere idakaldale. c) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid. d) LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole. Eelmainitust järeldub, et Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks ning seetõttu kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Sõja puhkemise ajendiks või nn ettekäändeks oli Tartu maks.Mida aga viimane endast kujutab? Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa lepingutes, kuid need jäid äärmiselt hägusteks ja tegelikult neid ei täidetud. Tõenäoliselt ei maksnud Tartu 5 enam ka mesipuude maksu. Nii oli venelastel teatav alus maksu nõuda, kuid mitte sellisel ettekäändel ja alusel, nagu nad seda tegid. Tartu maksu suurust on
Maahärrad andsid oma vasallidele kodukariõiguse ning 1315. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse Harju ja Virumaal. Kes oli vastu võtnud ristiusu, teda kuulutati vabaks ning tema maaomand jäi esialgu püsima. Usuga kaasnesid ristiusuliste kohustused, milleks olid kümnis ja hinnus. Kümnis tähendab 1/10 osa talu saagist, mida algul tasuti põhiliselt viljas, kuid hiljem nõuti ka karjakümnist ning osa metsasaadustest ning heinast. Hinnuse puhul oli tegemist kindlaks määratud naturaalmaksuga, mida maksti maaomanikule maa kasutamise eest. Lisaks pidid talupojad pidama üleval kohalikku preestrit ning maksma selle jaoks kirikumaksu, mis oli 1/10 osa kümnisest. Talupoegadel tuli ka maksta erinevaid trahve ning tuli teha kingitusi aadlikele, mida muideks võisid viimased kohtu kaudu välja mõista. Kui mõnel aastal juhtus talupoeg võlgu jääma, oli aadlikul õigus tema vabadust piirata ning talle lisakohustusi määrata. 13. sajandil oli
annaabi.ee 
