seeläbi ära kõhukinnisust ning väljutavad organismist kahjulikke aineid. Pektiinained aitavad säilitada organismi normaalset mikrofloorat, eriti soovitatavad sooltehaiguste ja maohaavandite puhul. Puuviljades ja marjades sisalduv tselluloos seob kolesterooli ja viib organismist välja üleliigse kolesteroolihulga. Orgaanilisi happeid on mahlades 0,4-1,7%. Maitsmismeelele sobib kõige paremini mahl, milles on happeid 0,7...0,8% ning mille suhkrutesisaldus on vahemikus 12...15%. Naturaalmahlad on oluliselt happelisemad ning seetõttu vähendatakse nende happesust tööstuslikul teel. Puuviljade ja marjade orgaanilised happed parandavad organismi ainevahetust ja stimuleerivad peensoole tegevust ning ärritavad mao seedemahlu, millega soodustavad toidu paremat seedumist ja teiste toidukomponentide, nagu kartul, liha, piim, munad ja kala, omastamist. Inimene vajab ööpäevas 2 g orgaanilisi happeid, mida ta saab põhiliselt puuviljadest ja marjadest.
· keedetud riisile või pastale võib lisada nt. herneid, maisi, paprikat; · lisada puuvilju ja marju küpsetistele. NB! LISANDID, KAUNISTUSED. Soovitusi kiudainete tarbimise suurendamiseks · Hommikusöök kiudaineterikastest toiduainetest; · täisteraviljast tehtud tooted; · küpsetistele lisada täisterajahu; · hommikusöögihelvestele lisada rosinaid ja marju; · rohkelt toorsalateid ja värskeid puuvilju; · töödeldud mahlade asemele naturaalmahlad; · 2....3* nädalas kaunviljad. Soovitusi tärklise tarbimise suurendamiseks · Täisteraleib; · 1/3 jahust küpsetamisel täisterajahu; · hommikusöögiks pudrud; · kartul, riis, makaronid; · ise valmistatud supid; · rohkem köögivilju, ube. Soovitused suhkru vähendamiseks toidus: · Alternatiivid suhkrule (nt. mesi); · maiustuste piiramine (eriti toidukordade vaheliste maiustuste);
Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine, milles säilib tooraine toiteväärtus suures ulatuses. Valmistatakse kas ühest või mitmest liigist puhastest, küpsetest, värsketest või külmutatud viljadest. Tehnoloogiliselt kasutatakse kas füüsikalist või ensümaatilist töötlust. Naturaalmahlad sisaldavad keskmiselt 82...90% vett, 10...16% süsivesikuid, 0,4...1,7% orgaanilisi happeid, lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid jne. Mahla saadakse ka mahla kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett ning millel taastatakse lõhn ja maitse Toormahl (ei ole kuumtöödeldud, ei sisalda lisandeid) Tarbe- ehk joogimahl Joogimahlale on lisatud kas vett või suhkrut
annaabi.ee 
