on näiteks: piimatooted, munasaadused, kartulitärklis, nisujahu, tangud, keedusool, vürtsid, suhkur, nitritid ja teised ained. Vorste ümbritseb kest. Vorstikestad jagunevad kaheks: Vorstikest loomade puhastatud ja töödeldud sooled on naturaalkestad. Need koosnevad looduslikest valkudest, põhiliselt kollageenist. Selline kest laseb hästi läbi suitsugaase ja veeauru. Tänu sellele võivad vorstis olla mikroorganismide arenemiseks vajalikud tingimused see on põhjus, miks naturaalkestas vorstide säilitusajad pole eriti pikad. Säilituskest on valmistatud tehismaterjalist ja on mitmekihiline. Säilekest on nagu konservikarp, mis ei lase läbi veeauru, gaase, õhku ega mikroorganisme. Ta on meelepärane müüjatele, sest vorst ei kuiva ega kaota säilimisel kaalu. Termilise töötlemise järgi jagunevad vorstid järgmiselt: 1. Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti
· konsistents; · augustus ja värvus; · maitse ja lõhn. 53. Viinerite sensoorne hindamine Viinereid hinnatakse esmalt külmalt ning seejärel soojendatult. Kvaliteedi võrdluskatsetes külmad viinerid asetatakse üheaegselt hindaja ette lauale, igast sordist ca 6 tükki. Hindamisel lõigatakse mõni viiner terava noaga pikuti pooleks struktuuri ja konsistentsi hindamiseks. Soojendatult arvestatakse iga assessori kohta pool viinerit. Enne kuumutamist tuleks naturaalkestas viinerile torgata augud sisse, mis väldib kesta lõhenemist. Kindlasti tuleks eraldi kategooriates hinnata naturaalkestas ja kunstkestas viinereid. 54. Suitsuvorstide sensoorne hindamine 55. Jäätise organoleptilised kvaliteedinäitajad · välimus (värvus, ühtlus); · fleiv (lõhn, maitse, temperatuur); · tekstuur (tugevus, viskoossus, kreemisus) 56. Jäätise sulamisomaduste hindamine Sulamiskatsete läbiviimisel peab kõikide proovide
suitsutatud peened vorstikesed. sardellid – väiksed vorstikesed läbimõõduga 28 - 36 mm keedetud või keedetud ja nõrgalt suitsutatud grillvorstid – vorstikesed, mis on maitsestatud vürtsikalt ja mõeldud tarvitamiseks küpsetatult, praetult, grillitult või muul viisil soojendatult. praevorstid – vorstid, milliseid on soovitav enne tarvitamist praadida, küpsetada või muul viisil kuumtöödelda (üldjuhul naturaalkestas lamba või seasooles vorstikesed). (ibid) Keeduvorstid on keedetud või kuumutatud auru (või veega keedetud), mõnikord ka ülesuitsutatud vorsttooted, mille tootesisene temperatuur on tõusnud vähemalt 71 ºC-ni, niiskuse osamass valmistootes mitte üle 75 %. (ibid) Lihaleivad: on vormis küpsetatud vorstisegu, mille tootesisene temperatuur on tõusnud vähemalt 71 ºC-ni. (ibid) Suitsuvorstid: on kuuma suitsuga suitsutatud vorstid, need jagunevad omakorda:
annaabi.ee 
