aasta talvel ka Eesti parlamendis vastu võetud veelgi piiratuma iseloomuga tõkendi. Tagantjärele on Euroopas küll tõdetud, et mida järsumalt mõnes riigis kommunistlikust pärandist ja seda kandnud tegelastest end lahti rebiti, seda edukamalt uuendused kulgesid. Mingit ulatuslikumat järeldust sellest aga tehtud ei ole. Tõde tungib ka Läände Pikkamööda hakkab ka Läände jõudma kommunismi ikkes elanud rahvaste seas kinnistunud arusaamine, et natsismil ja kommunismil pole suuremat vahet. Eelmisel aastal ilmus Pariisis kogumik, mis on tuntuks saanud kommunismi kuritegude «musta raamatuna» («Le livre noir du communisme. Crimes, Terreur, Repression», Editions Robert Laffont, Paris). Teos on Prantsusmaal tekitanud elava poleemika, mis kiirelt jõudis ka parlamendi seinte vahele. 1998. aastal avaldab Piperi kirjastus Münchenis «musta raamatu» saksakeelse tõlke, kuid juba praegu on poleemika sel teemal ka Saksamaal alanud. 26
juuksed, pikad püksid, suitsetati, käidi tööl. Sõjasantide tõttu hakkas arenema sotsiaalhoolekanne. Sõdade vahel soovisid inimesed lõõgastuda ja pidutseda. Arenesid dzässmuusika ja kino. Oluliseks muutus sport ja raadio. Odavad materjalid ja liinitöö viisid masstootmiseni ja masstarbimiseni. Tekib tõeline töölisklass, sest ühiskond on vaja uuseti üles ehitada. 20.-de lõpus tabab majanduskriis, mis põhjustab Euroopas viletsust. See lubab tugevamaks muutuda natsismil ja kommunismil, areneb totalitaarne ühiskond, Hitler kaotas tööpuuduse. Arenema hakkab sõjatööstus. II maailmasõda 1939 1945. 1939 1960: II maailmasõda ja sellele järgnev aeg. Seekord oli sõjas palju tsiviilohvreid, eriti pommitamiste ajal. Kasutatakse aatompommi. Algab külm sõda, kaks juhtivat jõudu USA ja NSVL. Sõda toimub vaid kolmandas maailmas, näiteks Aafrikas. Kuuba kriis. Euroopa püüab taastuda. Saksamaa jagatakse kaheks, tasakaalu hoidmiseks
Natslik ja fašistlik utoopia kujundas vaid ühteainsat muutumatut seisundit – katkematult ja lõputult liikumist totaalse võimu ja jõu poole. Fašismi on nimetatud „natsionalistlike-imperialistlikikuks missiooniideoloogiaks“, kus „kõrgeim väärtus on võimas riik“, mõnikord nimetatakse seda vastandiks „klassideta ühiskonnale“. Sellega koos käis lakkamatu sõja ja võitluse ülistamine, sest – Mussolini sõnutsi – „sõda on mehele sama mis naisele emadus“. Natsismil oli ka tähtis sõda, kuid sihiks ei olnud mitte riik vaid rass. Mujal oli ideoloogia eesmärk mitte niivõrd ümber muuta kui taastada. Ei vaadatud ettepoole, vaid pigem just traditsioone hoidev. Näiteks Salazari loosung „Deus, Patria, Familia“ (Jumal, Isamaa, Perekond) ja Portugali imperialismi ajaloolise tähtsuse rõhutamine „lääne ja kristliku tsivilisatsiooni kaitsmisel“. Francogi eesmärk oli teadlikult taastada ajaloolise Hispaania väärtused, mis Teine
annaabi.ee 
