Nürnberg. Natsipartei koosolekul vastuvõetud määrused tsementeerisid edasise eraldamise sakslased saksa juutidest. Teise määruse kohaselt olid keelatud erinevate rasside abielud ja seksuaalsuhted, kodakondsuse kaotasid võõraste rasside esindajad, nende hulgas juudid ja mustlased. Väga paljud määrused ja dekreedid olid koostatud nii, et saksa juutidel oli võimatu elada Saksamaal normaalset elu. Natsipolitsei eesmärgiks oli sundida juute Saksamaalt lahkuma. Selleks valmis olnud juudid olid siiski raskuste ees, sest Saksa valitsus tegutses nii, et lahkudes polnud juutidel enam midagi seljataga. Selletõttu oli raskendatud teistesse riikidesse põgenemine. Kuid suuremal osal Austria ja Saksa juutidest õnnestus põgeneda. Emigreerumisest keeldunud jutidele tegi ähvardava ohu ilmseks Kristallöö (saksa keeles nimetatud ka Kristallnacht)
diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45aastasi teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest. Määratu hulk eeskirju ja dekreete (umbes kaks tuhat) tõrjus Saksa juudid välja enamikelt töökohtadelt ja limiteeris tõsiselt nende võimalusi teenida elatist ja elada normaalset elu. Sellel perioodil oli natsipolitsei eesmärgiks sundida Saksa juute Saksamaalt lahkuma. Kuid neile, kes olid valmis emigreeruma, valmistas suuri raskusi leida maid, kes juute vastu võtaksid, sest valitsus jättis nad enne lahkumist ilma 4 igasugusest varast. 4http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm 9 1.6 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse
koosolekul –, tsementeerisid edasise sakslaste lahutamise saksa juutidest. Abielu ja seksuaalsuhted olid keelatud ning juudid ja teised nn võõraste rasside esindajad nagu mustlased kaotasid kodakondsuse. Määratu hulk eeskirju ja dekreete (umbes kaks tuhat) tõrjus Saksa juudid välja enamikelt töökohtadelt ja limiteeris tõsiselt nende võimalusi teenida elatist ja elada normaalset elu. Sellel perioodil oli natsipolitsei eesmärgiks sundida Saksa juute Saksamaalt lahkuma. Kuid neile, kes olid valmis emigreeruma, valmistas suuri raskusi leida maid, kes juute vastu võtaksid, sest valitsus jättis nad enne lahkumist ilma igasugusest varast. Enamusel Saksa ning ka Austria (pärast Austria annekteerimist 1938. a) juutidest õnnestus siiski põgeneda. 1938. aasta novembris toimunud pogromm (nimetatud ka Kristallnacht, ek Kristallöö) tegi ähvardava ohu ilmseks ka neile, kes olid olnud tõrksad emigreeruma.
annaabi.ee 
