H.Tammsaare, E.Vilde, F. Tuglas, M.Metsanurk, A.Gailit, A.Kivikas, A.Mälk,K.Ristikivi, A.Jakobson, H.Raudsepp, luuletajad M.Under, H.Visnapuu, G.Sutis, H.Talvik ja B.Alver. Eesti helikunsti arendasid M.Saar, H. Eller, E.Aav, E.Tubin,C.Kreek. Kunstnikest oli esileküündivaim graafik Eduard Viiralt. Eesti iseseisvusajal ehitati üles euroopalik ühiskond, integreeruti Euroopasse majanduslikult ja kultuuriliselt, eestlased said kaasaja Lääne tsivilisatsiooni kuuluvaks natsiooniks. Selle põhjal suutsid nad üle elada järgnevad poole sajandi pikkuse okupatsiooni ja taastada iseseisvuse. Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. Veebruaril 1874 Pärnumaal. Tal oli neli venda ja üks õde. K.Päts oli õigeusklik. Ta oli hariduselt advokaat, töötades 1900. Aastal Tallinnas Jaan Poska abilisena. 1901-1905 andis Päts välja ajalehte Teataja. 1905 sai temast Tallinna linnapea abi, samal aastal ka linnapea kohusetäitja.
Rahvuslikud liikumised Venemaal Vanade rahvaste rahvusliku liikumise juures on tähtis, et nad omasid eliiti (aadel), olemas arenenud kirjakultuur, riikluse traditsioon, püüd taastada kunagine riiklus. Vanad rahvused olid pidevalt konfliktis vene riiklusega. Rahvusliku liikumise peamiseks eestvedajaks oli eelkõige aadel, kes püüdis integreerida seda konkreetset rahvust ühtsemaks natsiooniks. Etnilise rahvuse protsess polnud lihtne, sest ületada tuli mitmeid raskusi aadli ja talupoegade vahelised konfliktid näiteks. Vene impeeriumis esindasid seda rahvast eelkõige poolakad. Poola rahvuslik liikumine oli Vene keskvõimu jaoks üheks kõige ähvardavamaks ohuks. Poolakate kõrval olid ka näiteks grusiinid, aserid, mussulmannid. Vanade rahvaste rahvuslike liikumiste tulemusi vaadates, näitab Venemaa areng, et vanad rahvad polnud alati edukamad noortest rahvastest
õigus eksisteerida ning oma rahvast välja arendada ikka täiuslikumate avalduskujudeni. Nende pingutuste tulemuseks Eestis oli rahvusriigi tekkimine aastail 1917-1920. Rahvusideoloogia poliitilise doktriinina toetub seisukohale, et riikliku organisatsiooni loomulikuks aluseks on etniline ühtsus, rahvas. Teine oluline element rahvuslusideoloogias on idee rahva suveräänsusest. Rahvast, kellel on tekkinud ühine tahe ja eneseteadvus juba 18.sajandil nimetati rahvuseks, natsiooniks. Rahvuse ühine tahe väljendub kõige täielikumalt riikluses. Rahvusriigid tekkisid Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, kus poliitiline süsteem ja riiklikud huvid rajanevad enam-vähem homogeense etnilise kollektiivi rahva ühistele huvidele. Kuid sõltuvalt (ajaloolistest) tingimustest võib natsioon riigina tekkida ka erinevate rahvuste baasil (USA, Kanada, Argentiina, Brasiilia, Austraalia jt.) See on põhjuseks,
annaabi.ee 
