Carl Orff (1895 1982) oli silmapaistev Saksa helilooja ja dirigent. Lisaks sellele tegeles ta muusikapedagoogika arendamisega luues ainulaadse muusikaõpetuse metoodika, mida kasutatakse palju tänaseni. Tema loomingut võiks määratleda mõistega ,,neobarokk". Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspiree- ritud vaimsus. Isikupärase helikeele loomisel mängib olulist rolli rütm, mille põnevate kombi- natsioonide väljatoomiseks kasutab helilooja sageli mitmesuguseid rütmipille. Orffi looming koosneb peamiselt lavalistest suurvormidest. Samas oli helilooja traditsiooni- lise ooperi vastane. Sellele vastukaaluks lõi ta uue lavamuusika vormi, milles on ühendatud ooperi, draamaetenduse, oratooriumi ja kantaadi iseloomulikud jooned. Koorinumbrid on sageli antiiktragöödiate eeskujul ühehäälsed, taotledes lihtsust ja mõjuvust. Suur tähtsus on sõnal ja
Rootsi eliit: Soome kaotuses on süüdi ebakompetentne kuningas Gustav IV Adolf: toimus paleepööre. Riigihoidjaks hertsog Karl (Kuninga onu) ja riigipäeva kokkukutsumine. Riigipäeva otsused: 1) Gustav IV Adolf ja tema järglased kaotavad Rootsi trooni. 2) Uus 1809. aasta põhiseadus: kuningavõim kahanes ja riigipäeva volitused laienesid (jälle) ja võimude lahusus. Porvoo maapäev Soomes märts 1809 3) Uus kuningas Karl XIII (1809-1818) Porvoo: Aleksander I tõstis Soome ,,natsioonide hulka" ja kinnitas Soome usu ja senised (Rootsi) 1772 ja 1789 põhiseadused (kehtisid Soomes kuni 1919). Soomlaste truudusevanne keisrile, millega algas Soome suurvürstiriigi autonoomia ülesehitamine. Hamina rahuleping 17.9.1809 Rootsi kaotas Hamina rahulepinguga Soome ja Ahvenamaa (Åland) saarestiku ja piiriks Botnia laht ja Tornio jõgi. Soome tingimusi Venemaa kooseisus ei defineeritud rahulepingus. Rootsi ühines kontinentaalblokaadiga (kuni 1812)
Samuti ei pruugi töötaja sihiks olla edutamine ega uute kohustuste saamine. See võib olla välistatud ka töötaja sotsiaalse kuuluvuse tõttu (Indias faktiliselt siiani kehtiv kastisüsteem). 91 Budism rõhutab vaimset küpsemist ja hauatagust elu, mitte aga saavutusi eluaja jooksul. See religioon pakub enesetäiustamist valgustuse kaudu, mille puhul kannatustele teeb lõpu ihadest loobumine. Budism rõhutab enesedistsipliini ja eneseparanduse tähtsust. Läbinud reinkar- natsioonide tsükli, võib budist jõuda nirvaanasse (pühaduse ja kirgastumise seisund, kus ollakse vabanenud ihadest ja maapealse elu vaevadest). Budism, mis on levinud eeskätt Kagu-Aasias, ei toeta kastide süsteemi. See annab inimestele võimaluse sotsiaalseks liikumiseks (ühest klassist teise). Erinevat sotsiaalset positsiooni omavad inimesed võivad teha koostööd. Budistlikes maades, kus usutakse reinkarnatsiooni ehk uuestisündi, on valdav suhtumine, et inimesel on
annaabi.ee 
