Eesti kirjanduse tagaplaanile surumine. Palju tõlkekirjandust vene keelest. Raamatud, mis olid nõukogude korrale vastuvõetamatud, keelati ja hävitati. 7. Eesti raamat teise maailmasõja ajal 1941-1944. 1941. aasta juulist algab Eestis Saksa okupatsioon. Hitleri Saksamaa valitsuse hoiak Eesti okupeerimise ajal 1941 kuni 1944 oli pidada Eestit Nõukogude Liidu osaks, mille saksa väed on vallutanud ja mis hakkab edaspidi kuuluma Saksa riigi külge. Kõike, mis nõukogude okupant oli "natsionaliseerinud", loeti nüüd Saksa riigile kuuluvaks. Kui omanikele midagi tagastatigi, siis nimetati seda Saksa riigi kingiks, mitte õiguse jaluleseadmiseks. Ühesõnaga, peeti kinni Hitleri-Stalini pakti põhimõtteist ja selle järeldustest. Vastusena Eesti peaministri Jüri Uluotsa 1941. aasta üliettevaatlikult sõnastatud memorandumile omariikluse taastamise asjus anti teada, et Saksamaa ei luba okupeeritud idaaladel mingite valitsuste tekkimist ega rahvuslike sõjavägede loomist
hetuskaubanduseks. Sisseveetavate Tsaariaegsete suurettevõtete kuuluvuse kaupade väärtust püüti hüvitada küsimus oli äärmiselt segane - osa omapoolse ekspordiga. Vabadussõja tehastest olid sõja-aastail algul veeti peamiselt välja kartulit ja sekvestreeritud, ülejäänud olid lina, veidi hiljem lisandusid puit, paber enamlased natsionaliseerinud. Tartu ja piiritus. Kuid neidki saadusi vajas rahulepingu alusel anti Eesti valitsusele ennekõike Eesti ise, ning väljaveetud üle 24 miljoni kuldrubla väärtuses kaupade koguväärtus ei küündinud ettevõtete aktsiaid ja muid ligilähedaseltki impordi tasemele. väärtpabereid, kuid loomulikult polnud Seetõttu “maksti” paljude välismaiste valitsus suuteline korraldama kõigi
kasvamisega kasvasid aga ka zaibatsud ning nende tähtsus riigis. Hilisemas faasis olid algsetest perefirmadest välja kujunenud perede poolt omatud, kuid hiiglaslikke mõõtmeid omavad monopoolsed holding ettevõtted, mis kujundasid kogu riigis toimuvat. (Investopedia) Zaibatsude ajastu kestis kuni Teise maailmasõjani. Siis aga sai neile saatuslikuks sõjaga kaasnev hävitustöö ning riigistamise tõttu tekkinud kahjud. Nimelt sõja ajal oli riik suure osa nende toodangust ja varast natsionaliseerinud ning alles jäänud varadest olulise osa hävitas ka sõda. Seega oli sõja lõppedes Jaapani majandus olulises osas hävitatud ning riigi majanduse uuesti käima saamiseks oli vaja kogu süsteem ümber teha. (Ibid.) See ei oleks pidanud zaibatsude jaoks täielikk lõpp olema, kuna nad olid riigis siiski olulised ärisuhted säilitanud, kuid lisaks finantsilisele majanduse laostumisele oli Jaapan Teise maailmasõja järel USA okupatsiooni all. Kuna zaibatsud olid oma olemuselt
annaabi.ee 
