Baaside leping 1939. september, kui sõlmiti vastastikuse abistamine leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Okupeerimine võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine Natsionaliseerima- riigistama Suur põgenemine- Selle käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest välismaale Sinimäed- maaala, kus toimusid kõige verisemad lahingud Soomepoisid- Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid võidelda vabatahtlikena punaarmee vastu Nõukogude okup.- (1940-1941) eraettevõtted riigistati; repressioon; sõjavägi, politsei ja kohus eemaldati, katkestati välissidemed Saksa okup.- (1941-1943) Mõrvati juudid ja mustlased, toodangud läksid Saksa armee
aastal kommunism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Kommunist- kommunismi pooldaja. Militarism-riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine sõjalise võimsuse taotlusele. Natsionaalsotsialism e natsism-äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919-1945, taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Natsionaliseerima- riigistama. Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Rahvasteliit- Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks riikide omavaheliste tülide rahumeelne lepitamine ja rahvusvaheline koostöö. Rassism-maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrtsust.
tootmisvõimsus langes, kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra. Massirepressioonid suure hulga inimeste tagakiusamine ja põhjuseta karistamine Massiküüditamine suure hulga inimeste vägivaldne ümberasustamine Kindralkomissariaat sakslaste võimuasutus Eestis Saksa okupatsiooni ajal(1941- 1944) Suur põgenemine umbes 80 000 inimese põgenemine Eestist Punaarmee sissetungi kartuses 1944.aasta sügisel Natsionaliseerima riigistama Okupeerima oma valdusse võtma EESTI MEHED TEISE MAAILMASÕJA RINNETEL PUNAARMEE Eestlasi sundmobiliseeriti, sest leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonide ülesanne oli võidelda metsavendade vastu. Nad mõrvasid tsiviilisikuid, purustasid tööstusettevõtteid, põletasid talusid ja tapsid kariloomi. Hävituspataljonides olid okupatsioonivõimudega koostööd teinud
juulil toimunud "töörahva" meeleavaldus Vabaduse väljakul, kus esimest korda nõuti avalikult Eesti liitmist Nõukogude Liiduga. Vaid kaks päeva hiljem küüditati Venemaale kindral Johan Laidoner. 21. juulil võttis uus Riigivolikogu koosseis vastu otsuse nimetada Eesti Nõukogude vabariigiks ja paluda selle vastuvõtmist NL-u koosseisu. Samal päeval sunniti ametist tagasi astuma aga Konstantin Päts. Sellega oli Eesti esimene iseseisvusaeg lõppenud. Asuti natsionaliseerima panku ja suurettevõtteid. 25. juulil lõpetati kõigi maa-, linna- ja vallavolikogude tegevus, päev hiljem avaldati aga esimene natsionaliseerimisnimekiri, kuhu kuulus 103 panka ja 487 tööstusettevõtet. Peagi võeti riigi omandusse ka kaubandus-, kindlustus-, majutus-, ravi-, toitlustus- ja transpordiettevõtted ning lõbustus-, haridus ja kultuuriasutused, samuti ka eramajad, mille põrandapind ületas 170 ruutmeetrit. 30
rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn ürgvenelike arusaamade juurde natsionaalsotsialism ehk natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist; seisnes üksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises natsionaliseerima riigistama neandertallased inimlaste alaliik, kes elan viimasel jääajal ja surid välja u 30 000 a tagasi neutraalne erapooletu neutraliteet erapooletus nirvaana budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest vabanemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine jumalusega nojoon ülik mongoli rahvastel nukuvalitsus vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus
sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn ürgvenelike arusaamade juurde natsionaalsotsialism ehk natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist; seisnes üksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises natsionaliseerima riigistama neandertallased inimlaste alaliik, kes elan viimasel jääajal ja surid välja u 30 000 a tagasi neutraalne erapooletu neutraliteet erapooletus nirvaana budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest vabanemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine jumalusega nojoon ülik mongoli rahvastel nukuvalitsus vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus
sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn ürgvenelike arusaamade juurde natsionaalsotsialism ehk natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist; seisnes üksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises natsionaliseerima riigistama neandertallased inimlaste alaliik, kes elan viimasel jääajal ja surid välja u 30 000 a tagasi neutraalne erapooletu neutraliteet erapooletus nirvaana budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest vabanemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine jumalusega nojoon ülik mongoli rahvastel nukuvalitsus vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus
Kui mitmed Eesti riiklikud instantsid olid likvideeritud juba enne Eesti ametlikku liitmist NSVL-ga, siis kummalisel kombel jäi alati Nõukogude võimust täielikus sõltuvuses olnud Eestimaa Kommunistlik Partei ametlikult kuni 8. oktoobrini 1940 iseseivaks organisatsiooniks. Alles siis liideti see NLKP-ga ning peagi asuti selle baasilt kujundama parteiaparaati, mis Eestis tegelikku valitsemist teostaks. majanduses (natsionaliseerimised, maareform) ja kultuurielus. Lisaks sellele asuti natsionaliseerima panku ja suurettevõtteid. 25. juulil lõpetati kõigi maa-, linna- ja vallavolikogude tegevus, päev hiljem avaldati aga esimene natsionaliseerimisnimekiri, kuhu kuulus 103 panka ja 487 tööstusettevõtet. Peagi võeti riigi omandusse ka kaubandus-, kindlustus-, majutus-, ravi-, toitlustus- ja transpordiettevõtted ning lõbustus-, haridus ja kultuuriasutused, samuti ka eramajad, mille põrandapind ületas 170 ruutmeetrit. Senine kohalik omavalitsussüsteem lammutati 31
annaabi.ee 
