1921. aasta parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Saksamaad hirmutas kommunist, mida tolle aja ajakirjanduses ka punaseks katkuks kutsuti. Kommuniste kardeti teisteski maades, kuid 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks osutus kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NST), mille esimeheks oli Adolf Hitler. Esialgu suhtus avalikkus natsionaalsotsialistidesse kui ühte lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse, pärast mida oli nende partei mõnda aega keelatud, Hitler ise aga pidi veetma aasta aega vangistuses. Kui natside partei sai uuesti võimaluse tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidu koguma. Suurenes ka valijate arv, kes hääletasid nende poolt. 1933. aastal sai Hitlerist vabariigi viieteistkümnes kantsler. Esialgu tegutsesid natsionaalsotsialistid põhiseaduse piires, kuid 1933 toimus
punktise programmi väljatöötamisel. Tema nõudmisel nimetati partei Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Kui ta 31. märtsil 1920 lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta ära elada juba kõnemehena. Ta oli parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Nüüd sai Hitlerist kohaliku tähtsusega poliitik. Esialgu suhtuti natsionaalsotsialistidesse kui lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. korraldasid nad Münchenis mässukatse. Pärast seda keelati nende partei mõneks ajaks. Hitlerile määrati aastane vanglakaristus. Kui partei sai uuesti loa avalikult tegutseda, hakkasid nad kiiresti poolehoidu koguma. Nendega liitus ühe rohkem liikmeid ning ka valijate arv tõusis. 1932. aastal said hitlerlased parlamendivalimistel üle kolmandiku saadikukohtadest. Weimari vabariik muutus aegamööda natslikuks Saksamaaks.
Saksamaad hirmutas kommunism, mida tolle aja ajakirjandus ka punaseks katkus nimetaks. Kommuniste kardeti ka teistes maades, kuid 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks oli samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nimetati Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler. Esialgu suhtus avalikkus natsionaalsotsialistidesse kui ühte lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. korraldasid nad Munchenis mässukatse. Pärast seda oli nende partei mõnda aeg keelatud, Hitler ise pidi veetma aasta vangis. Natsionaalsotsialistliku partei ridadesse hakkas tulema üha uusi liikmeid. Suurenes ka poolehoidjate arv. 1933. jaanuaris tuli Saksamaal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Weimari vabariik asendati
annaabi.ee 
