Samuti ei kestnud repressioonid katkematult. "Võimuhaaramise" ajal olemasolevaid valitsemisvorme minema ei pühitud ja natsipartei omaga ei asendatud. 1937. aasta lõpuni oli natside käes ainult väike osa tähtsaid ametikohti Reich'i valitsuses. Välis-, sõja-, majandus-, rahandus-, töö-, kohtu- ja transpordiministeerium olid tolle ajani (mõned kauemgi) rahvuskonservatiivide valduses. Tol ajal koosnes reziim tegelikult erinevate jõudude erinevate organisatsioonide kogumist: natsiliikumine, riigi administratsioon, sõjavägi, suurbisnes, politsei, kõik oma eraldi seisvate, kuid omavahel põimuvate huvidega, mis leidsid ühise ühendava faktori Führer'i autoriteedis. Hitleri enda võim oli aga omamoodi erinevate huvide vahetuslüliks. Kolmanda Reich'i valitsus püüdis üha rohkem lepitada lepitamatut: kohandada valitsuse administratsiooni bürokraatlikud struktuurid oma juhi tahtega. Selle tulemusena sattusid riigi bürokraatlikud struktuurid üha enam Führer'i võimu alla
sündmused väga kiiresti. Paljud, kes tulid I maailmasõjast, neist said autovõidusõitjad. Nad ei oskagi olla midagi muud, kui sõdur. Kui tulid sõjast tagasi, siis kõigepealt mõtlevad sõja põhjuste peale. Proovivad vastuseid leida küll raamatuist, küll teiste inimeste käest. Püüavad kanda kinnitada oma kodukohtades, nad ei sobi sinna. Neid ei huvita enamasti poliitika. Üks neist tagasipöördunud sõdureist hakkab poliitikast huvitama, sest Saksamaal tõstab pead natsiliikumine, tema on selle vastu, juhtub midagi enneolematut, tema endine ohvitser sõjas, laseb ta maha. Üks noortest meestest ütleb, et sõdurid tapavad sõdureid. Otsustavad, et elus saab kõike raha eest ja raha on ainus asi. Nüüd proovivad küll abielluda kasulikult, küll hakkavad kauplema, äri teeb rikkaks. Üks neist hakkab õpetajaks, loobub üsna ruttu, sest tema ei saa olla noorsoo kasvatajaks, sest tal endal pole ühtegi päeva elada. Tegelikult tagasiteed sõjast pole
Paljud, kes tulid I maailmasõjast, neist said autovõidusõitjad. Nad ei oskagi olla midagi muud, kui sõdur. Kui tulid sõjast tagasi, siis kõigepealt mõtlevad sõja põhjuste peale. Proovivad vastuseid leida küll raamatuist, küll teiste inimeste käest. Püüavad kanda kinnitada oma kodukohtades, nad ei sobi sinna. Neid ei huvita enamasti poliitika. Üks neist tagasipöördunud sõdureist hakkab poliitikast huvitama, sest Saksamaal tõstab pead natsiliikumine, tema on selle vastu, juhtub midagi 64 enneolematut, tema endine ohvitser sõjas, laseb ta maha. Üks noortest meestest ütleb, et sõdurid tapavad sõdureid. Otsustavad, et elus saab kõike raha eest ja raha on ainus asi. Nüüd proovivad küll abielluda kasulikult, küll hakkavad kauplema, äri teeb rikkaks. Üks neist hakkab õpetajaks, loobub