11.SEMINAR Nn natsimeditsiini eripärad Kitsamalt kujutab nn ,,natsimeditsiin" endast eeskätt kõikvõimalike seadusandlike ja eetiliste piirangute ja tõekspidamiset vastu eksinud arstide praktikat äärmuslikuks näiteks on inimkatseid sooritanud arstid koonduslaagrites, aga ka negatiivse eugeenika meetodid abiellumispiirangud, sunduslikud abordid ja steriliseerimine, ning lõpuks nn ,,eutanaasia". Nii veidralt, kui see ei kõla, oli siiski täiesti olemas teatav nn arstide ,,natsieetika" arstil ja teadlasel olid eelkõige kohustused ühiskonna (mitte indiviidi / patsiendi) ees. Natsi-teoreetikud ei uskunud ,,puhtasse teadusse" teadusel pidanuks olema tihe seos ühiskonna asjadega ning teadlastel ühiskonna ees kohustused. Natside teadus-(meditsiini-)eetikat iseloomustab: seksistlik paternalism, Põhja tõu üleolek, puhtus, punktuaalsus, ordnung, autoriteetide austamine, avalik ja üldtervishoid
Paraku tegid nii mõnedki teadusharud Hitleri-Saksamaal läbi arenguhüppe (rakett- ja reaktiivmootorid, tsiviilerialadest kõikvõimalik elektroonikasse puutuv, andmetöötlus-tehnoloogiad ning tuumafüüsika). Täiesti arvestava arenguga olid ka keemia- ja bioloogiateadused (sh ka meditsiini puutuv). Teine müüt, mida natsiteadusele omistatakse, on see, et neil puudus teaduses eetiline mõõde. Nii veidralt, kui see ei kõla, oli siiski täiesti olemas teatav nn arstide ,,natsieetika" arstil ja teadlasel olid eelkõige kohustused ühiskonna (mitte indiviidi / patsiendi) ees. Natsi- teoreetikud ei uskunud ,,puhtasse teadusse" teadusel pidanuks olema tihe seos ühiskonna asjadega ning teadlastel ühiskonna ees kohustused. Natside teadus-(meditsiini-)eetikat iseloomustab: seksistlik paternalism, nn ,,põhja tõu" üleolek, puhtus, punktuaalsus, ordnung, autoriteetide austamine, avalik ja üldtervishoid. Iseloomulikud olid veel preventiivmeditsiin,
Paraku tegid nii mõnedki teadusharud Hitleri-Saksamaal läbi arenguhüppe (rakett- ja reaktiivmootorid, tsiviilerialadest kõikvõimalik elektroonikasse puutuv, andmetöötlus- tehnoloogiad ning tuumafüüsika). Täiesti arvestava arenguga olid ka keemia- ja bioloogiateadused (sh ka meditsiini puutuv). Teine müüt, mida natsiteadusele omistatakse, on see, et neil puudus teaduses eetiline mõõde. Nii veidralt, kui see ei kõla, oli siiski täiesti olemas teatav nn arstide ,,natsieetika" arstil ja teadlasel olid eelkõige kohustused ühiskonna (mitte indiviidi / patsiendi) ees. Natsi-teoreetikud ei uskunud ,,puhtasse teadusse" teadusel pidanuks olema tihe seos ühiskonna asjadega ning teadlastel ühiskonna ees kohustused. Natside teadus-(meditsiini-)eetikat iseloomustab: seksistlik paternalism, Põhja tõu üleolek, puhtus, punktuaalsus, ordnung, autoriteetide austamine, avalik ja üldtervishoid. Iseloomulikud olid veel preventiivmeditsiin, kulude kokkuhoid,
annaabi.ee 
