Originaalne mRNA vabaneb ning valgusüntees jätkub tmRNA matriitsilt. Valgu C-terminaalsesse otsa liidetud SsrA peptiidi tunneb ära SspB ja valk degradeeritakse proteaaside (näiteks ClpXP) poolt. tmRNA võimaldab jätkata mRNA transleerimist teiste ribosoomide poolt. Kui üks stopib, siis teised jäävad ka seisma kokkuvõttes oleks hulk poolikuid valke. Stoppavasse ribosoomi seotakse tmRNa, vabastatakse mRNAlt ja ülejäänud saavad järkata. Valgud, mis natiivset str ei säilita või translatsiooniviga, kuumashokk, toksiliste kemikaalidega kokkupuude, valgud võivad minna degradatsiooni. Lon proteaas Koosneb 7 subühikust, on ringikujuline. Degradeerib nii ebanormaalseid valke kui ka spetsiifilisi regulaatorvalke (SulA rakutsükli regulaator). Eelistab degradeerida kas osaliselt või täielikult denatureerunud valke. Lon proteaas on ATP-sõltuv seriini endoproteaas. SulA - vajatakse rakus ainult ajutiselt. SulA indutseeritakse SOS vastusena
Sekreteeritavate valkude struktuur rekib alles väliskeskkonnas. Valk sünteesitakse eellasmolekulidena - preprovalk. Pre ja pro osa lõigatakse funktsionaalses valgu ära – pre-pro ensüüm. Palju valke voltub valesti kokku. chaperon - saatajavalk, aitab valkudes õiget ruumilist struktuuri saavutada. Valkudel on vahevormid, enne kui lõplik strukuur kujuneb. Siin osalevad chapreonid, mis jagunevad perekondadeks (Hsp e heat-schock-proteins, aitasid pärast „kuumarünnakut“ valgu natiivset konformatsiooni taastada. Hsp 10; 40; 60; 70; 90 – lagundavad vale struktuuriga valke Hsp 110, Hsp 15 Hsp 60 e. Gro EL – moodustab 7 monomeerist ringi ja see seob järgmise seitsmest monomeerist ringi. Sellesse silindrisse seonduvad valgud (põhjaga tünn), millel on hüdrofoobsed valgud väljaspool (tavaliselt ei ole nii). Silinder hakkab kuju muutma siis, kui valk on sees. Silindri peale seostub Hsp 15 valk Gro ES ja hakkab suletud silindri
keskkonnast DNA-d ,,üles korjata" ning lülitada enda genoomi. Transformatsiooniks pole vajalik rakk-rakk kontakt ega muul moel aktiivselt DNA- d esitleda rakkudele. Erinevalt konjugatsioonist initsieerib transformatsiooni retsipientrakk. Bakteripopulatsioonis on transformatsiooniks võimelised ainult teatud tüüpi bakterirakud, mida nimetatakse (transformatsiooniks) kompetentseteks rakkudeks. Eristatakse bakterirakkude natiivset ehk looduslikku ja kunstlikult saavutatud kompetentsust. Looduslikes populatsioonides on osa rakke kompetentsed ning võimelised vastu võtma võõr-DNA-d. Kunstlikult saavutatakse rakkude kompetentsus keemiliselt rakke töödeldes, sundides rakke DNA-d vastu võtma. Ainult osa bakteriliike on natiivselt kompetentsed, kuigi selliseid rakke on nii G(+) kui G(-) bakterite hulgas. Bakterite transformatsioon on teada ainult eubakteritel, arhedel pole transformatsiooni siiani kirjeldatud
annaabi.ee 
