juttu tegi , siis süttis ta silmades ammukustunud sära. Natasa andus uuele tundele nii täielikult, et ei kavatsenudki varjata, et ta pole enam kurb. Siin polnud mitte mingisugust kahtlust, natasa armastas pierret. Nende pulmad toimusid 1813 aastal. Seitsme aasta pärast oli natasal juba kolm tütart ja üks poeg, keda ta oli soovinud ja nüüd ise imetas. Natasa oli läinud täidlasemaks ning tema näo jooned olid kujunenud välja, nendel oli rahulik pehmuse ja selguse ilme. Endisest natasast oli vähe järgi, väga harva süttis temas see endine tuli. Peale abielu, ei armastanud ta enam eriti laulda. Seltskonnas nähti noor krahvinna bezuhhovat väga harva ja need kes teda nägid, ei jäänud temaga rahule. Natasast sai eeskujulik naine ja ema.
seda rätikut. Selle jätab Woland aga Margarita ülesandeks korda saata (millega viimane ka hakkama saab) ning Margarita soovib uuesti. Ta soovib, et talle antaks silmapilk tagasi tema armastatud Meister. Hetk hiljem astubki Meistriks nimetatu läbi akna tuppa. Seal selgitatakse Wolandile paari fakti, ta taastab Meistri romaani ning kutsub enda juurde Meistri peale kaevanud Bogarõtsi, kirjutades ta kunagi Meistrile kuulunud korterist välja. Natasast saab nõid ja seaks muudetud naaber saab endale puudutud öö kohta naisele esitamiseks tõendi. Ka Varenuhha lastakse vabaks. Enne lahkumist kingib Woland Margaritale kuldse hobuseraua. Hetk hiljem on Meister ja Margarita oma keldrikorteris. Meister magab, kuid Margarita lehitseb oma kallist romaani, mille sündmused olid juba lõpule jõudmas ning hukatute kehad maamulda sängitatud. Siiski lisandus veel üks tapetu Juudas ning ka elu
Tema käest saati samuti kasulikku infot ja tõdeti, et süüdlast on raske püüda. Leiti ka Varenuhha, kes arreteeriti ja toimetati uurijate ette. Nii Varenuhha ja Rimski andsid oma tunnistuse, esialgu valetades, kuid hiljem tõde rääkides. Mehed palusid end soomustatud kambrisse toimetada. Järgnevalt andis tunnistust Annuska, ta rääkis leitud hobuserauast, lendavatest meestest ja dollareist. Tunnistas ka Nikolai Ivanovits, kes rääkis Margaritast ja Natasast, lendamisest ning ballist. Uurijad asusid Margaritat ja Natasat otsima. Samas kuuldi, et korteris nr 50 olevat elumärke kuuldud. Erirühmad asusid korteri poole teele, et seal elajad arreteerida. Peemot ja Korovjev võtsid asja rahulikult. Kui politsei korterisse sisse jõudis, olid kõik peale Peemoti kadunud. Peemot tulistas politseid ning kukkus kogemata kaminasimsilt alla. Ta jõi bensiini ning oli taas ergas ja aktiivne. Äkitselt ilmus aga kogu Wolandi seltskond välja ning sõnasid, et
Andreid muudab seesmiselt Natasa Rostovaga kohtumine. Stseen toimub Rostovide, Otradnoje mõisas. Natasa vabastab seesmiselt teisi tegelasi keeruliste vastuolude kütkeist. Tolstoile on väga tähtis selline mõiste nagu instinkt. Instinkt on Tolstoi tähenduses vahend kui ellusuhtumine, mitteratsionaalne mõtlemine. See võime on Natasal olemas, ta tunneb lihtsalt elust ja inimestest rõõmu. Bolkonski teeb Natasale abieluettepaneku, kuid Natasa peab aasta ootama. Bolkonski loobub hiljem Natasast. Tolstoi ei lase Bolkonskil lõpuni muutuda, kuna sellele tegelasele ei ole seda võimalust antud. Bolkonski surmastseen ta on raskesti haavatud. Arst annab tervenemislootust, kuid Tolstoi laseb tal surra. Asi pole haavas, vaid milleski muus tema maailmapildis. Tema kõrval lamab rivaal Kuragin. Andrei annab talle andeks. Tolstoi kirjeldab seda kui surmaeelset seisundit. Eluajal pole andestamine tema jaoks võimalik. Pierre'il laseb Tolstoi muutuda üsna kardinaalselt