Neile järgnevad emasloomad ja viimaks noored. Enamik roomajaliike saab järglasi munedes, arusisalik on üks väheseid, kes poegib. Tavaliselt saab üks sisalikuema korraga kümmekond poega. Pojad sünnivad alates juulikuu teisest poolest. Nad on alguses tumedat tooni ja ilma mustrita ning alustavad kohe iseseisvat elu. Arusisaliku toiduks on putukad, ämblikud jm väikesed selgrootud. Ta ise võib langeda saagiks rästikule, nastikule ja mitmetele lindudele. Selle loomakese huvitavaks kaitsevõtteks on saba mahajätmine. Kui vaenlane teda sabast haarab, tuleb saba keha küljest lahti. Omaette vingerdav saba juhib jälitaja tähelepanu kõrvale ja sisalik pääseb plehku. Hiljem kasvab asemele uus saba, mis on aga enamasti eelmisest lühem. Arusisalik võib elada kuni 8-aastaseks. Ta on Eestis looduskaitse all. KIVISISALIK Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16..
Samas on roomajatel oma kindel koht Eesti looduses olles erinevate toiduahelate lülideks. Sisalikud toituvad peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest. [4] Rästikud söövad noorena pea sama toitu, kui sisalikud. Täiskasvanuna toituvad nad peamiselt hiirtest, konnadest ja maaspesitsevate lindude poegadest. Nastik on küllaltki tõsiseks vaenlaseks konnadele ning isegi kaladele keda ta hea ujujana veest võib püüda. [4] Kivisisalik ja arusisalik on toiduahelas toiduks nastikule ja rästikule. [9] Nastikust ja rästikust toituvad madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud. Nastiku,rästiku mune ja noorloomi võivad hävitada rotid. [11] KASUTATUD KIRJANDUS 1. "Arusisalik "- http://et.wikipedia.org/wiki/Arusisalik - (07.10.2011) 2. "Arusisalik" - http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm - (07.10.2011) 3. Vilju Lilleleht - ,,Eesti Punane Raamat" 1998, Tartu 4. ,,Eesti roomajad" - http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roomajalist11
teisele röövloomale. Meie vete röövtoidulised kalad, kes toituvad peamiselt teistest kaladest on nt haug, tursk ,ahven ja koha. Kahepaiksed on peamiselt loomtoidulised, nät järvekonn(lemmiksöök: väiksemad kalad), kärnkonn (lemmiksöök: nälkjas, putukas, vihmauss). Roomajad: enamik on loomtoidulised. Ei ole väga valivad, neelavad alla kõik, mida kätte saavad. Krokodilliliste toiduks on näiteks linnud, kalad, imetajad- Nastikule maitseb hiir, konn, sisalik ja kui hästi läheb siis ka linnupoeg. Loomtoiduliste puhul ei tähenda see seda, et nad söövad ainult liha. Kehval ajal ajavad asja ära ka marjad, puuviljad, taimed. Kui nt rebane, kes muidu sööb pisikesi närilisi ja linde siis suure näljaga sobib ka õun, mari ja viljaterad. SEGATOIDULISED LOOMAD Kõigesööja loom toitub nii taimedest kui ka loomadest. Sellised on nt metssiga, pesukaru,
annaabi.ee 
