Tänavaküsitlus: Piirilinna identiteet Vladislav Virtonen, Vladislav Lifsits, Pavel Smirnov 2. detsember 2017, 9:47 Tänavaküsitluse eesmärk oli teada saada, kelleks Narva elanikud ennast peavad identiteedi ja rahvuse poolt (kas eestlaseks, venelaseks, valgevenelaseks, soomlaseks või muuks) ja miks. Küsitlusest võtsid osa nii gümnaasiumiõpilased, kui ka täiskasvanud. 16-70 aastastele narvalastele oli esitatud küsimus, mis puudutab identiteeti, kelleks nad ennast peavad. Lisana kasutasime küsimusi, mis puudutavad kodakondsust ja sünnikohta. Vastused olid väga erinevad, mõned küsitletud isegi ei saanud täpselt vastata, keegi paigutab end mitmendatesse rahvustesse. Valeri, 10 klassi õpilane, ütles: "Pean ennast venelaseks, kuna vanemad on venelased. Aga on olemas nii vene kui ka eesti pass."
koalitsioon riikide sõjaline liit (Saksi-Poola, Taani, Venemaa). · Edu saavutamiseks püüti kasutada Rootsi kuninga Karl XII noorust ja kogenematust. b. Sõja algus: · Saksi-Poola väed piiravad Riiat (jaanuaris 1700). · Taani ründas Rootsi valdusi P-Saksamaal. · Rootsi väed sundisid Kopenhaageni lähedal taanlasi sõjast välja astuma. c. Narva lahing (1700 a nov): · Venelased asusid sept.-s Narvat piirama. · Karl XII tuli oma vägedega Pärnu kaudu narvalastele appi. · Karl XII purustas Narva all kaks korda suuremad Vene väed (40 000), sõjasaagiks langes vene suurtükivägi. d. Rootsi põhivägede lahkumine Poola: · Rootslased talvitusid Laiusel. · Kevadel suundusid Rootsi peajõud Leedu ja Poola aladele, kus peagi alistati Poola. e. Venelaste esimesed võidud Eestis (1701-1704): · Peeter I ümberkorraldused armees. · 1701 algasid venelaste rüüsteretked Eestisse. · 1704 vallutas Venemaa Tartu ja Narva.
Ka Narvat tabab Tartuga sarnane saatus. 1704. aastal mõlemad linnad vallutatakse ja mingit garantiid elanikud uutelt võimudelt polnud saanud. Narva küüditamine ei ole nii hästi kirjas. Midagi rekonstrueerida siiski saame. Narvalaste väljasaatimine oli ka juba 1706.-07. aastal ning puudutas eelkõige sõjaväelasi ja nendega seotud inimesi. 1705. aastal saadeti Moskvasse (viidi sinna ametisse) kohalik trükkal Johan Köler (mitte maalikunstlik). 29.02.1708 avaldati narvalastele tsaari teadaanne, mille kohaselt ka nemad pidi 8 päeva jooksul oma asjad kokku panema, kinnisvara ära müüma ja Venemaale ümber asuma. Esimesed voorid asuvad Narvast teele 05.03.1708. Geograafilised punktid, kuhu narvalasi saadeti, on paljuski sarnased tartlastega. Narva oli 17. sajandi olnud suurem kui Tartu, kokku küüditati umbes 1700 inimest. 300 inimest (sakslast) jääb siiski Narva alles. Need, kes Venemaale küüditati, pääsesid katkust. 1714
annaabi.ee 
