ning kelle agressiivsus on osa haiglasest hingeelust. Agressiivsus kuulub haiglase eneseimetluse olemusse, aga ta ei pruugi olla avalik. Ta võib avalduda ka vaimse vägivallana, vajadusena teine inimene alla suruda või teda oma huvides tegutsema panna. Agressiivsus on raske nartsissistlik häve, kuid patoloogiline nartsissism, eriti selle kergemad vormid, võib esineda ka ilma agressiivsuseta. Samas ei anna iga agressiivne käitumisviis veel tingimata märku nartsissistlikust hälbest. Agressiivsust loetakse ka kui looduse poolt antud vajalikuks kaitsekilbiks, eeskujude järgimiseks, tõhusaks kaitsevahendiks, kogunenud frustratsiooniks ning ühiskonnapoolseks ootuseks. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline
Madal enesehinnang on tihti välja toodud eelkäijaks antisotsiaalsele käitumisele (koduvägivallatsejad, terroristid, mõrvarid jne) ehkki sellele väitele on väga vähe tõendusmaterjali. Teatud olukordades võib see olla isegi vastupidine kõrgema enesehinnanguga inimesed panevad toime rohkem kuritegusid, eriti inimeste puhul, kes tunnevad, et tema ego on kuidagi riivatud. Siinkohal räägime nartsissistlikust käitumisest, kus enda suure ego tõttu inimene astub üles vägivaldselt. Neil on kõrge enesehinnang ja nad usuvad, et just nemad on kuidagi moodi erilisemad kui teised ja tahavad ka vastavat kohtlemist, kuid samal ajal on nende enesehinnang väga ebastabiilne. (Crisp & Turner, 2010) 7 KOKKUVÕTE Referaadis anti ülevaade enesehinnangust mis see on, kuidas see kujuneb ning mis on
Soome teadlane Liisa Keltikangas-Järvinen käsitleb oma raamatus lapse sotsiaalset arengut ja seda takistavaid mõjureid, millest tähtsaim on agressiivsus. Autor juhib tähelepanu sellele, et agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda. Selle raamatu eesmärk on rääkida lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, ennekõike agressiivsusest ning sellega kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise kohta kui ka tuge argiste kasvatusprobleemide lahendamiseks, kindlust ja eneseusaldust. Sotsiaalse suhtlemise oskus, moraal, vastutustunne, eetilised ja esteetilised ideaalid ei ole inimese genotüübis, vaid kujunevad teiste inimestega suheldes vastastikuse mõju tulemusena. Inimene kasvab iseendaks teiste toel
annaabi.ee 
