varju pugeda. Rõivaid saavad nad sotsiaalosakonnast. Firmasildist tähtsam on, et riie tuult peaks ja naha võimalikult sooja hoiaks. Häda on ka nendega, kes alkoholi pruugivad need öömaja ei saa, vaid jäävad lihtsalt tänavale ja külmuvad surnuks. Ainus tingimus, et peab olema kaine hirmutab paljusi päevakeskustest eemale.Paljud ei taha minna sotsiaalkeskustesse, sest seal koheldakse neid nagu nartse. Selle asemel valitakse tänav. Kindlasti mõtlevad osad teist,ey miks peab neid joodikutest kaltsakaid nii väga haletsema ja nende pärast muretsema. Samas kui koolidelt ja lasteaedadelt võtab linn rahasid ära, kodututele aga tehakse uusi eluasemeid ja varjupaiku. Aga mõelge sellele et kunagi oli see sama pingil magav kodutu ka keegi ja keegi teine pidas temast lugu. Võib olla on küll igaüks oma saatuse sepp ning õnne valaja, kuid mõnele võis lihtsalt juhtuda halb tina.
Kuukala on pelaagilise eluviisiga s.t. ta ujub avavees. Üksikasjalised andmed kuukala elust seni puuduvad. Pilt 3. Kuukala( Mola mola). (http://static.panoramio.com/photos/original/9540319.jpg) Austraalia randadel esineb narmas- ehk vetikkala, kelle keha on hämmastavalt sarnane merevetikatega. Sellele kalale on antud irooniline nimetus- ,,mere kaltsukaupmees". Vaadates narmaskala, tekib mulje, et kala on üleni täis riputatud mitmesuguse pikkusega nartse, linte ja niite, mis on värvitud samavärviliseks nende vetkatega , mille keskel see looduse ime toitub ja 5 end varjab. Niisugune kehakuju muudab kala vetikate vahel nähamatuks ja päästab teda arvukate vaenlaste eest. Narmaskala pikkus ulatub 25 sentimeetrini. Pilt 4. Suur narmaskala ehk suur vetikkala(Phyllopteryx eques). (http://farm1.static.flickr.com/53/154089029_95c5d92e89.jpg)
Arvatavasti on siia sõja ajal langenuid maetud. Maanteed mööda Hanila kiriku poole minnes loode pool maanteed istutatud kasesalu taga leidub ohutuskivi. See on ovaalne, peaaegu maaga tasa raudkivi, millesse ümmargune auk puuritud. Siia tullakse paisete, muhkude ja mitmesuguste muude haiguste korral abi otsima. Selleks hõõrutakse haiget kohta soolaga, mähitakse sool nartsu sisse ja viiakse see neljapäeva õhtul ohutuskivi õnarusse. Veel nüüdki leidub ohutuskivi õnaras hulk nartse ja kaltse, missugused "patsientide" poolt siia toodud. Teine samasugune, kuid suurem ohutuskivi asub Sepamaa külas, "Tooma" talu kiviaias, kuhu see hiljuti paigutatud. Kasekülas, "Liiase" talu põllul on paekivist rist, mis neljakandilises paerahnus asub. Varem on rist keset põldu asunud, kuid nüüd on see aia ääre seatud. Ristil mingisuguseid märke ega aastaarve ei leidu. Vist on see mingisugune piirimärk vanast ajast, nagu neid mujalgi leidub.
Ja ta kirjutas kohtuotsusele alla. «Nii kulus talle ära,» ütles Robin Poussepain, kel Quasimodoga oli arveid õiendada, «las saab õpetust, et inimesi tuleb viisakamalt kohelda» II. ROTIAUK ubatagu mul nüüd lugejat tagasi viia Greve'i platsile, mille me eile koos Gringoire'iga maha jätsime, et seirata Esmeraldat. Kell on kümme hommikul. Kõik ümberringi tuletab siin meelde eilset pidupäeva. Tänav on täis risu, linte, nartse, tutisulgi, vahatilku küünlajalgadest, toiduraasu-kesi avalikust pidutsemisest. Suur hulk kodanikke uitab ringi, tõugates jalaga rõõmutule kustunud tükke, sattudes Sammasmaja ees vaimustusse eilsete toredate drapeeringute meeldetuletamisest ja vaadates nüüd ainsa lõbuna veel vaid naelu, mille küljes need rippusid. Sidrunivee- ja õllemüüjad veeretavad oma tünne inimeste vahelt läbi. Mõned asjaliku näoga möödaminejad tulevad ja lähevad
annaabi.ee 
