Koolist leidis ta ka endale Priidu, kellega oli neil lühikest aega ka suhe. Miia sai, aga aru, et ta armastab endiselt Martinit ning jättis Priidu maha. Priit leidis endale peagi uue tüdruku ning Miia ise kohtus Martiniga, kellega nad alustasid ka suhet. Miia sai teada, et Helmut kirjutab raamatut. Miia palus seda lugemiseks ning leidis, et see on väga hea. Ta sai raamatust teada, et Helmutil on kunagine armastus Berta Narruste, keda ta siiani armastab. Miia uuris seda asja natuke ning sai teada, et Berta töötab siin samas lähedal poes. Üks päev kõndis ta jälle oma isa aia taga ja astus sisse. Ta sai oma isa Meelisega vesteldes teada, et tal on poeg Rasmus ja naine. Meelis oli väga üllatunud kuuldes, et Miia ema on surnud. Järgmine kord, kui Miia Meelisele külla läks kohtus ta ka Meelise naise Silvia ja Rasmusega. Miia
Kapitalismis näib kunst ära kaduvat, kuna see lahustub meelelahutusse, muutudes selle elitaarseks ja luksuslikuks alaharuks. Väikekodanlikus (või peaksin ma ütlema "luterlikus"?) ühiskonnas on vaimuelu jaotatud rangelt oluliseks ja ebaoluliseks. Oluline on moraalsete kohustuste maailm (ole hea isa ja ära paku linnaametnikele altkäemaksu) ja tööeetika (ole tootlik, tee kõvasti tööd ja innusta sellega teisigi kõvasti töötama). Ebaoluline on narruste maailm, meelelahutus, mis on õigustatud ainult puhkuse ühe vormina. Meelt lahutades võib inimene veidikeseks maailma ja iseenda unustada, kuid see on õigustatud vaid kui uinak, mis võimaldab homme veelgi kõvemini tööd teha. Sellise eluviisiga kokku kasvanuna on raske nautida kunsti, mis pole eskapistlik. Selle tulemusel peetakse meelelahutust oma loomult eskapistlikuks: nii küsitlustele vastavad
peaaegu ainuüksi maistest asjadest - temagi loob neist endale illusiooni, mis teda juhib. Ent paneme tähele, don Quijote ja Sancho ei ole mingi tavaline narripaar - erinevalt sellest, millena neid kirjanduses hiljem korduvalt on püütud kujutada. Don Quijote on hull vaid siis, kui tema meeli hõivavad rüütliromaanid; muul ajal ilmutab ta otse erakordset vaimuteravust ja tarkust, mida kõik üksmeelselt imetlevad. Ta on näiteks täiesti võimeline muigama Sancho narruste ja lihtsameelsuste üle, vaatlema kõrvalt ja analüüsima teiste (näiteks armastusest aru kaotanud noorukite) hullust ning koguni teadvustama omaenda hullust, kui ta Sanchole ütleb: "Ausõna, Sancho, sinu mõistus ei näi olevat sugugi paremas korras kui minul". Pealegi ei ole ta hull romaani lõpuni. Sancho Panza on ümbruskonna inimestest õieti ainuke, kes esialgu don Quijote arupuudusest aru ei saa. Kuid ta
Ent paneme tähele, don Quijote ja Sancho ei ole mingi tavaline narripaar - erinevalt sellest, millena neid kirjanduses hiljem korduvalt on püütud kujutada. Don Quijote on hull vaid siis, kui tema meeli hõivavad rüütliromaanid; muul ajal ilmutab ta otse erakordset vaimuteravust ja tarkust, mida kõik üksmeelselt imetlevad. 16 Ta on näiteks täiesti võimeline muigama Sancho narruste ja lihtsameelsuste üle, vaatlema kõrvalt ja analüüsima teiste (näiteks armastusest aru kaotanud noorukite) hullust ning koguni teadvustama omaenda hullust, kui ta Sanchole ütleb: "Ausõna, Sancho, sinu mõistus ei näi olevat sugugi paremas korras kui minul". Pealegi ei ole ta hull romaani lõpuni. Sancho Panza on ümbruskonna inimestest õieti ainuke, kes esialgu don Quijote arupuudusest aru ei saa. Kuid ta muutub järjest targemaks
annaabi.ee 
