On kasulikum mitte kunagi karta ja häbeneda. Kohatu tarkus pole ka hea. Kõik kired kuuluvad narruse juurde. Inimesed põgenevad selliste eest, kes ei näita välja mitte ühtegi tunnet, kes milleski ei eksi. Täiuslik tark ongi selline. Ka vanainimesed proovivad vahest veel narrina käituda- värvivad juukseid jne. Narrus teebki inimesest inimese. Samamoodi võib õnnetuks pidada hobust, kes ei oska lugeda. Need teadused (arsti, õigusteadus), mis on narrusega lähemalt seotud, on austusväärsemad, kõrgemal kohal. Kõikide loomaliikide seas elavad kõige õnnelikumalt need, kes on kõige kaugemal õpetusest- nt mesilased, hobused seevastu õnnetud. Pole õnnelikumat inimest tolast, tobust. Nad on vabad surmahirmust, häbist. Tarkadel on 2 keelt- ühega räägivad tõtt, teisega seda, mis kasulik on. Tõde on kuningatele vastik kuulda. Narrid pole meeltesegaduses, pigem on need, kes maru tarka juttu omaarust ajavad, aga tegelt lollust ajavad.
on kahepoolne. Sama moodi pole ka jumala kohta võimalik täielikult teada saada kas ta on olemas. Tuleb lihtsalt võtta risk ja uskuda.Augustinuse ja Kierkegaardi arvates me usume jumalat kuna kogu jumala olemus on absurd. Kuna meil pole mitte kuidagi võimalik teada saada mis või kes jumal tegelikult on. Cioran tekstid 1.Kuidas cioran kirjeldab inimest Cioran kirjeldab inimest kui karjas kõndivat orja, kes lepib saatuse löökidega ja maailma pakutava narrusega. Tema arvates on inimlik headus vastuolus elu endaga. Kõik inimlikud tunded nagu armastus, kurbus, rõõm jne jagab ta eksitavateks või haisvateks tunneteks. Tema arvates vaid pahedega inimesed on elamist väärivad isendid. 2.Mida arvab Cioran inimese elust. Inimese elu on elamist väärt vaid siis kui see on täis pahesi ja tundeid. Kõikide nende elu kes nii ei tunneta elavad elu, mis paikneks just kui surilina all. Ciorani arvates rabeleb inimene liiga palju
Kreeka algtekst, ladinakeelne uus tõlge. See oli kõva julgustükk. Pärast Ut tõlkimist tekkis talle vaenlasi rohkem juurde. Erasmuse ja Lutheri vahekord on renessanssi ja reformatsiooni peegeldus. Narruse kiitus satiir. Ülo Torpatsi tõlge. Juured 15. sajs Branti ,,Narri laevas". Ei võta aga kõiki ühiskonna kihte üksipulki läbi, nagu Brant. Paneb rääkima ühe naise Moria, kes ongi narrus. Ta ülistab iseennast. Tõstab elu kõrgemale teadusest. Elu algus on seotud narrusega. ,,Ei täie taibu juures rõõmu maitsta saa". (Õppejõud viitab Andrus Kasemaa luuleraamatule tähelepanuväärseim kogu viimasel ajal - mis rõhutab Erasmuse mõtteid. ) Erasmust on peetud õigusega kristlikuks humanistiks. Humanism ja kristlus ei ole vastandlikud. Erasmus tõstab esile armastust ja rahu. Vastu vägivallale, sõdadele, militarismile. Näitab, et need ei ole kristlusega kooskõlas. Kristluse ülim idee on armastuse ja tarkuse ühendamine
annaabi.ee 
