hakati kasutama täistoonlaadi ja pentatoonikat Mõjukaim helilooja- C. Debussy( Debüssii) Claude Debussy helilooja, pianist, dirigent Pärit Pariisi äärelinnast Üldhariduskoolis ei käinud, lõpetas Pariisi konservatooriumi LOOMING orkestrimuusika ja klaverimuusika Orkestrimuusika- kirjutas esimese Euroopa impressionistliku teose sümfooniline prelüüd ‘’Fauni pärastlõuna’’ (Faun- inimesi hirmutav ja narriv metsavaim; sümfooniline triptühhon ‘’Nokturnind’’ (koosneb 3 nokturnist) Klaverimuusika-Bergamasque’i süit (4-osaline teos klaverile, populaarseim 3. osa ‘’Kuuvalgus’’) Maurice Ravel Prantsuse helilooja õppis 14. aastasena Pariisi konservatooriumis sõbrad korraldasid koosviibimisi : ‘’raveliaade’’ LOOMING orkestri-, lava- ja klaverimuusika eriline tähelepanu rütmilisel küljel
keeleline meisterlikkus. Gailiti teosed sädelevad elavast mõttekujutusest ja imestust tekitavast fantastikast, ta on meister ebatõelisi tegelastüüpe looma ja ebaharilikke olukordi kujutama. Järgmise teosena ilmus Gailitilt romaan "Muinasmaa" (1918), milles ta kujutas boheemlaste ebaharilikke eluviise. Juba 1919. aastal tekitas kõmu Gailiti följetonide ja groteskide kogu "Klounid ja faunid" (faun = inimesi hirmutav ja narriv metsavaim roomlaste usundis), millele 1926 lisandus "Aja grimassid". Mõlemas kogus pilkas Gailit halastamatult ümbritseva elu kitsaskohti, tehes seda teravalt ja vaimukalt (esimeses kogus ilmus ka skandaalne Underit pilkav "Sinises tualetis daam". Tänu Gailiti teravale sulele ja boheemlaslikele eluviisidele saatis teda juba "Siurust" alates skandaalse kirjaniku maine. Fantastilise ainestiku käsitlust jätkas Gailit novellikogus "Rändavad rüütlid" (1919) ja romaanis "Purpurne surm" (1924)
pööre – pingelangus, muutus sündmuste käigus. Huhuu joomine, Popi ei kartnud enam Huhuud ja nad isegi olid õnnelikud. püant – ootamatu lõpplahendus. Plahvatus, see tuli täiesti ootamatult arvestades seda, et põhiteemaks oli olnud Huhuu joomine. 9. astja – puidust anum lõugas – koldeesine istemüür sõõrmed - ninaavarused händ – saba voonake - baldahhiin – ehisvari voodi, trooni kohal' faun – inimesi narriv ja hirmutav metsavaim Vana-Rooma mütoloogias nümf – noore naisena kujutatud loodusvaim Kreeka-Rooma mütoloogias „P o p i ja Huhuu” on sümboolne lugu mägrakoerast ja ahvist, kes peale peremehe kaotsijäämist jäävad elama üksikusse majja, raamatute, pärgamendirullide ja mitmesuguste keemiliste katseriistade keskele. Ahv Huhuu hakkab majas etendama peremeest. Mürgeldusel ega märatsemisel pole lõppu, samuti Popi piinamisel, kes kõiki ahvi veidraid
keerukatest olukordadest kuidagimoodi välja ning jätkas oma vanu eluviise. Ta ei mädanenud surnuks ei MeungsurLoire´i lossi tornikeldris ega poodud teda ka järgmisel aastal. Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi. LOOMING Villon oli väga omapärane luuletaja. Ta võis olla ühel hetkel tõsine ja harras ning juba järgmisel küüniline ja rõve. Talle polnud miski püha. Villon kirjutas surma narrivaid luuletusi. Selline oli ka tema elu -- surma narriv. Tema luulet iseloomustab veel satiirilisus ja individuaalsus. Luuletaja on viljelenud pihtimuslikku luulet, mida ühendab surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Surmatantsu motiiv hakkaski euroopa kultuuris levima Villoniaegsel Prantsusmaal, mis oli sõjast ja katkudest laastatud. Francois Villoni luules oli ka teine külg, nimelt pilkav ja satiiriline. Tema pilkeluule oli isiklik ja kujundlikkus konkreetne. Selles sarnanes ta oma eelkäijale pariislasele Rutebeufile