Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada. Selline lastevaheline vgivald ei pruugi ldse vljagi paista, enne kui on liiga hilja. Tean hte tdrukut, keda kiusati koolis ning selle tagajrjel pidi ta koguni kooli vahetama. Kik algas sellest, et ta oli mrgatavalt vaesem kui teised lapsed ja teda narriti selle prast. Ta oli sattunud kllaltki kiuslikku
tõukamise näol koolis kogenud kindlasti ligi pooled õpilased. Teist vägivalla vormi, psühholoogilist, kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt poolt narrimise või pilkamise näol ning teiselt poolt vägivald seoses kooliasjade kui omandiga nagu teiste õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või suisa ära lõhkumine. Füüsilise vägivalla kasutamisega kaasneb ka vaimne kahju. Vaimne vägivald seisneb teise inimese mõnitamises, solvamises, hirmutamises, narrimises. See muudab inimese, kellele see suunatud on ebakindlamaks. Ebakindlus omakorda võib halvata mõtlemis-, mõistmis- ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii ohvri vastupanu kui ka enesehinnang. Vägivalla- kas siis vaimse või füüsilise kasutamine teiste inimeste peal, võib viia aga kurbade tagajärgedeni. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks
Ühiskondliku lepingu sõlmimine Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul. Ühiskondlikule lepingule allumine Riigile, mis suudab omandit kaitsta, tuleb alluda, kuid riigile, mis selleks võimeline ei ole, pole tarvis kuuletuda. Platon arutleb, kas tema eelkäija ja õpetaja, Sokrates, kes mõisteti Ateena võimude poolt süüdi noorsoo rikkumises ja jumalate narrimises, võib vanglast põgeneda. Sokrates loobus põgenemisest, sest leiab, et olles riigilt toetust ja haridust saanud, oleks ebamoraalne temal nüüd riigi korraldustele mitte alluda. Aga kas riigi otsus Sokratese suhtes oli õiglane? Kohustus alluda riigivõimule? · Seega kui mõlemad pooled, riik ja alamad, teavad, mis on neile kasulik, siis nõustutakse vaikides vastastikuste kohustuste täitmisega.
annaabi.ee 
