3. Luuka evangeelium, mis on omistatud apostel Pauluse ihuarstile Luukale. 4. Johannese evangeelium, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebeduse pojale. Kolme esimest evangeeliumi klassifitseeritakse sünoptilisteks. Nad sisaldavad väga sarnasi seletusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist, sisaldades kirjeldusi mitmetest Jeesuse imetegudest ja ütlustest, mida mujal ei leidu. Apostlite tegude raamat, mis on ka järg Luuka evangeeliumile, on narrativ apostlite teenimistööst peale Kristuse surma. Stiil, fraseoloogia ja teised tõendid näitavad ning ka tänapäeva piibliteadlased arvavad, et Apostlite tegude raamat ja Luuka evangeelium on kirjutatud sama autori poolt. 13 Pauluse kirjadeks nimetatakse epistleid, mis on traditsionaalselt omistatud Paulusele, kuigi neist mõnede autorlus on vaieldav. Peaaegu universaalselt arvatakse, et kiri heebrealastele pole tegelikult Pauluse kirjutatud
Lyotard- Postmodernne olukord, kus ta kirjeldas mingisuguseid muutusi kultuuriteoreetilises olukorras, varem seda mõistet kultuurilises teoorias ei kasutatud. On saabunud teatav kriis- mtanarratiiv- need on sellised universaalsed/totaalsed lood mis selgitavad inim olevust või inim eksistentsi, kuidas nad on, kuidas liiguvad. Ühiskonnad on organiseeritud teatavate narratiivide ümber, üheks näiteks on kristlus- see on teatav narrativ kus räägitakse kuidas inimene tuleb, kust inimene tuleb jne. Suured metanarratiivid toimivad läbi vägivalla, teatud hääled sunnitakse vaikima sellistes olukordades. Ta näeb et metanarratiivid hakkavad taanduma ja asendub mikronarratiiviga- on palju hääli korraga, on mitu narrataiivi. Teadust võib pidada narratiiviks, meie maalim on rajatud teadusele- selle aluseks on kuritegu. Baudrillard- ta lähtub tootmise või produktsiooni mõistest. Ühiskond kus
3) Kujutluse elavdamine. 4) Originaalsuse üllatavuse savutamine. - Semiootika - teadus märkidest ja märgisüsteemidest. 17 Olulised probleemid, mida semootika reklaami valdkonnas näeb: 1) Tootemõiste kui märgisüsteemi osa. 2) (Sotsiaalsed) sümbolid reklaamis. 3) Kultuuriomased märgisüsteemid ja reklaam. 4) Reklaamteates kirjeldatu kui sümboolne tarbimine. 5) Toote kasutamine kui süntaktiline struktuur. 6) Reklaamteate kui narrativ oma tüüpstruktuuridega. 7) Konteksti mõjud reklaamteate märgitõlgendusele. 8) Retoorilised tegelased reklaami imagos. 9) Reklaamteate struktuur kui iseseisev teade. 10) Telereklaami kui mütoloogia. 11) Omandamise semiootika ja reklaam. 12) Firmamütoloogia peegeldumine reklaamis. 13) Terbimiskultuuri semiootiline analüüs. Abelsoni kontseptsioon - mõttekäike saab formuleerida teatud lausetena ning et teatud
annaabi.ee 
